Kalateadlane vastab: kui pikk on kala mälu?
Kas haugi mälu ikka on kuus sekundit, nagu väidab rahvasuu? Kas kalad on võimelised kogemustest õppima?
Minu kalapüügipraktikas on olnud kaks olukorda, mis justkui kinnitaks rahvasuus levinud n-ö „kuue sekundi“ reeglit. Esimene neist oli kalapüügivõistlusel Pärnu jõel Tori-Jõesuus, kui haug läks landi otsast minema otse minu nina ees. Kiiresti vahetasin landi uue vastu ning sama kala hakkas uuesti landi otsa sama rohupuhma seest, kuhu ta eelmine kord jõudis varjuda. Teine juhus oli forellipüügil, mil Ahja jõel ühe kivi taga otsa jäänud forell kiiresti lahti pääses, ent järgmise samasse paika tehtud heitega uuesti otsa tuli. Igal juhul tundub, et kala pikalt oma haavu lakkuma ei jää ning kui juhust ja võimalust on, toitub ta edasi. Nii võib see tõepoolest ka olla, kuid põhjus pole kindlasti mitte kala lühikeses mälus.
Seotud lood
Vastus on, et vahetavad ning kuidas veel! Valmistuge üheks eriti mahlakaks peatükiks. Toome näite ühest huvitavast liigist.
Kui arvesse võtta rahvusvaheliste n-ö tumeroheliste ja loomakaitseühingute finantseerimiseks kuluvaid rahasummasid, on tegemist miljoni (kui mitte miljardi) dollari küsimusega. Õige vastus on, et teadlaste seas puudub üksmeel ja piisav teadmiste hulk, et üht või teist väita.
Kalamehe jaoks ei ole uudiseks olukord, mil õngekonksu otsast lahti pääsenud latikas viib endaga kaasa ka kogu ülejäänud kalaparve ning võtmine oleks nagu noaga läbi lõigatud. Ilmselt on samamoodi juhtunud ka teiste kalaliikidega, kuid erinevad liigid on erineva tundlikkusega ning millegipärast teatakse seda lugu just latika kohta. Selline käitumine on seletatav kalade alarmreaktsiooniga.
Raske öelda, kas seda nüüd päris magamiseks saab nimetada, aga puhkab küll. Mõned liigid isegi nii sügavalt, et kala saab käega veest välja tõsta, ilma et ta üles ärkaks.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Nipid ja nõksud
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele