Ahvenaaeg on ukse ees: püüame pika lipsuga rakendusega
Seekordse loo peategelane ja teejuht jigirakenduste maailmas on Mati Banhard, kelle nimi lugejatele tõenäoliselt pikemat tutvustamist ei vaja. Praeguseks ligi 70-aastase staažiga kalamees ning tänaseni aktiivne võistlustel osaleja nakatus jigipisikuga üle 40 aasta tagasi, kui sai hakatud Soomes võistlustel käima. Algselt toimus püük klassikalise tinapeaga; erinevaid lipsuga variante hakkas Mati kasutama 1990ndate keskel. Praegu on tema lemmikuks pika lipsuga rakendus ning kõige meelsamini püüab ta sellega ahvenat. Mati on öelnud, et püüab hilissuve ja sügisega oma ahvenaisu (peamiselt merest) täis, seega oli põhjust uurida, millega vanameister ahvenat püüab.
Seotud lood
Kogenud ahvenapüüdjate nõuanded, kuidas selekteerida ablaste pisiahvenate parvest välja suuremad kalad.
Kui ablast ahvenat on all palju ja kümnest kaldale või paati jõudnud triibust kõlbab kotti panna vaid üks, siis seisab kalamees probleemi ees, mida annaks teistmoodi teha, et suuremaid kalu välja selekteerida. Kalastaja küsis nõu seitsme kogenud ahvenapüüdja käest ning lisas ka enda kogemuse.
Ahvena rihmamise näol on tõenäoliselt tegemist kõige robustsema ja algelisema kalapüügiga, mida Eestis harrastatakse, mis aga teeb Peipsil leili aetud ahvenaparve pealt püüdes silmad ette kõigile peentele püügiriistadele ja -viisidele.
Mille poolest microjigitamine suviselt soojas vees erineb püügist sügisel ning mida võiks varustuse komplekteerimisel arvestada?
Põhiline ahvenapüük hakkab Saaremaal pihta suve teises pooles ning kestab paiguti hilissügiseni välja. Magusaim püügiaeg jääb tavaliselt septembrisse, siis on vesi veel piisavalt soe, kala suurtes parvedes ning toitub aktiivselt.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele