Jäälind, kuninglik kalastaja
Erakordselt erksavärvilise sulekuue tõttu kutsutakse jäälindu ka põhjamaa kalliskiviks, jõgede pärliks ja sinilinnuks. Eestis ei ole ühtegi jäälinnule sarnast lindu, seetõttu on lihtne teda looduses ära tunda.
Jäälind on tõeline veelind. Harva näeb teda veest kõrgemal või kaugemal kui mõni meeter. Enamasti tegutseb ta jõgede ääres, seepärast on jäälind tuttav ka kalastajatele. Parimad kohad jäälinnu pesitsemiseks on madala ja selge veega ning kõrgemate kallastega jõelõigud, mille ääres on kalade passimiseks sobivaid vee kohale ulatuvaid oksi või puuronte. Kõige tuntumaks jäälinnu elukohaks on Taevaskoja piirkond Ahja jõel. Selle liivakivipaljanditest võib mõne meetri kõrguselt leida kümneid pesaavasid. Jäälinnu pesakohaks piisab siiski ka tavalisest meetrikõrgusest või vähemastki järsust jõepervest.
Seotud lood
Käesoleva aasta linnuks on valitud kormoran. Seda igati õigustatult, sest kormoranile tuleb tähelepanu pöörata. Täna teeme seda kalanduse vaatest.
Eestis on tipphetkedel 180 000 kormorani, kes teadlaste hinnangul söövad ära hinnanguliselt 9000 tonni kala aastas. Kuidas me oleme siia jõudnud, mis meid ees ootab ja kas ka harrastajad saavad kormoranide ohjamises kuidagi kaasa lüüa? Kalastaja ajas juttu Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo spetsialisti Kerli Pettaiga.
Lugeja küsimusele vastavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna peaspetsialist Indrek Ambos ning Kliimaministeeriumi jahindusnõunik Aimar Rakko.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellimusel on valminud mahukas ülevaade „Kormorani toitumise mõjud rannikumere kalavarudele“. Kalastaja uurib asja.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele