Konksusöötade tuunimisest karbipüügil: muuda oma sööt kalale huvitavaks!

On mitmeid põhjuseid, miks nii karpakalade kui ka teiste lepiskalade püügil kasutada vees sulavaid PVA kotte. Pole vahet, kas me kasutame neid külmematel sügiskuudel või soojematel suvekuudel, edukas on see taktika igal juhul.

Pea kõik õngitsejad on kasutanud kalade peibutamiseks söödapalle ning proovinud neid heita püügiplatsile piinliku täpsusega. Ent nagu me kõik omadest kogemustest teame, ei taha söödapallid sugugi alati sattuda sinna, kuhu vaja. Lisaks on söödapallide puhul tihti probleemiks ka see, et rasked ja ümmargused pallid võivad meie teadmata täielikult põhjamutta mattuda. Siin tulevad meile appi viimastel kümnenditel suurt populaarsust kogunud graanulid ja söödaraketid. Olenemata sellest, kui pehme on põhi püügipaigas, ei vaju kerged graanulid kunagi mutta ning jätavad meie söödaplatsile kaladele meelepärase lõhnavaiba.

Millistele omadustele peab vastama karbiritv ning mida tuleks selle ostmisel jälgida? Mis on ridvatest ja mida näitavad need karbiridvale trükitud lb-d? Milliseid nööre ja tinasid võiks karpi püüdes kasutada? Proovime sedasorti asju alljärgnevalt natuke lähemalt vaadata.

Alati, kui ma kellegagi karpkala püügist räägin, veereb jutt sellele, kui kalliks karbipüügiga tegelemine lõppkokkuvõttes läheb, mida oleks vaja kindlasti osta ja mille võib ostmata jätta. Niisugustel puhkudel on minu sõnum olnud lihtne: kui me tõmbame järve veepiiri mööda mõttelise joone, siis need asjad, mis jäävad kaldale, võimaldavad meil mõnestki kohast kokku hoida. Seevastu asjad, mis jäävad vette – tamiil, liidrid, pöörlad, lipsumaterjal, konksud ja sööt – peavad olema maksimaalselt kvaliteetsed ning seal pole kokkuhoid suuresti võimalik. Minu jaoks on üheks olulisemaks selles nimistus just sööt, mida ma juusrakendusel kasutan.

Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.