Sügisene lestapüük rannalt: kala toovad suurte testidega ridvad ja pikad heited
Kui enamus suvistest kalastajatest oma õngevarustuse talvekorterisse pakivad, hakkavad põhjaranniku liivastel kallastel vihisema pikad, toekad ning võimsate testidega ridvad. Alanud on sügisene lestapüük. Kuidas see käib, mida meil selleks tarvis läheb ja mida peaks silmas pidama, sellest allpool juttu tulebki. Lugu ilmus 2012. aasta sügiseses Kalastajas nr 65. Harri Nurk lahkus taevastele kalavetele 3. jaanuaril 2020.
Lisaks tavalisele lestale elutseb meie vetes veel kolme liiki lestasid, kelleks on merilest, soomuslest ja kammeljas. Merilesta ja soomuslestaga harrastaja reeglina kokku ei puutu, ka kammeljas on tonkamehele üsna harv saak. Kuid kui konksu otsas on pea ümmargune kala, kelle küljed on täies ulatuses ääristatud uimedega ja kelle selg on kaetud kõrgemate ning krobeliste mügaratega, võite olla kindlad, et saite kätte kammelja.
Seotud lood
Kuidas läheb meie lestadel? Jah, just nimelt “lestadel” - Läänemere elab nimelt kaks selle kala liiki.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele