Hädas Eesti rekordlõhe pildiga
August Möldri nimi kalameestele ilmselt lähemat tutvustamist ei vaja, teadlikumatele lõheküttidele kerkib kohe silme ette ka foto tema rekordlõhest, mis oli pea sama pikk kui mees ise. Kalle Kroon uuris välja, et kala, mis tollel kuulsaks saanud fotol koos püüdjaga üles on võetud, pole üldsegi see, millena seda hiljem on esitletud ning viga on kandunud läbi aastakümnete.
Millegipärast on nii, et kõige ümber, mis on kõige suurem, parem, ilusam, erakordsem jne, on ka kõige rohkem kahtlusi, segadusi ja vassimist. Suurtest kaladest rääkimata! Küllap on meie kalandus- ja kalaspordikirjandusega lähemalt tuttavad nii advokaat August Möldri nimi kui ka see, et ta oli Eesti eelmise sajandi kuulsamaid lõhekütte, ühtlasi üks esimesi sõjajärgse aja kalasporditegevuse taastajaid. Tuntud peaks olema ka tema lugu Eesti rekordiliselt suure, 37,75 kg raskuse lõhe püügist enne sõda Keila-Joalt.
Seotud lood
Põltsamaa lähedal sündinud advokaat August Möldrit (1889–1974) on peetud läbi aegade edukaimaks Eesti lõhekütiks, kes on pälvinud kalameeste hulgas ka „lõhekuninga“ austava tiitli.
Metallitööstur Karl Graudin (sünd 1881, surmaaeg teadmata) oli 1930ndatel aastatel advokaat August Möldri kõrval teine tuntum lõhepüüdja Tallinnas.
Jägala jõe potentsiaal lõhejõena on väga suur ning kalateadlaste pakutud merre laskuvate noorlõhede suurusjärk koelmu- ja elupaikade taastamisel Jägala jões on ajalooliselt õigustatud. Seisukoht, et keskkonnahuvid ei kaalu Linnamäe paisu puhul üles majanduslikke ja sotsiaalseid huvisid, ei ole adekvaatne, leiab Kalle Kroon.
Karl Ehrmann ja tema „Õngelatiga mööda Võrumaad“
Raamatu „Õngelatiga mööda Võrumaad. Kalakirjad ja miniatüürid“ (trükitud Võrus, Noor-Eesti kirjastuse pealadu 1935) ainestiku kogus autor, Tartus sündinud Karl Ehrmann (1905–1975, alates 1937 Eerme) oma kalapüügiaastate seikadest. Heidame pilgu ühele värvikamale 1930ndatel aastatel ilmunud kalastusraamatule.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele