Paar pilguheitu August Möldri suurtele lõhedele 1930ndatel aastatel
August Möldri nimi kalameestele ilmselt lähemat tutvustamist ei vaja, teadlikumatele lõheküttidele kerkib kohe silme ette ka foto tema rekordlõhest, mis oli pea sama pikk kui mees ise. Kalle Kroon uuris välja, et kala, mis tollel kuulsaks saanud fotol koos püüdjaga üles on võetud, pole üldsegi see, millena seda hiljem on esitletud ning viga on kandunud läbi aastakümnete.
Hädas Eesti rekordlõhe pildiga

Seotud lood

Lood
  • 08.07.25, 15:15
Legendaarseid kalamehi: advokaat August Mölder püüdis elu jooksul üle 800 lõhe
Põltsamaa lähedal sündinud advokaat August Möldrit (1889–1974) on peetud läbi aegade edukaimaks Eesti lõhekütiks, kes on pälvinud kalameeste hulgas ka „lõhekuninga“ austava tiitli.
Lood
  • 17.06.25, 14:45
Legendaarseid kalamehi: tööstur Karl Graudinit võlus sügisene lõhepüük
Metallitööstur Karl Graudin (sünd 1881, surmaaeg teadmata) oli 1930ndatel aastatel advokaat August Möldri kõrval teine tuntum lõhepüüdja Tallinnas.
Lood
  • 07.12.21, 12:42
Ajaloolisest lõhepüügist Jägala jõe suudmealal ja Linnamäe paisust
Jägala jõe potentsiaal lõhejõena on väga suur ning kalateadlaste pakutud merre laskuvate noorlõhede suurusjärk koelmu- ja elupaikade taastamisel Jägala jões on ajalooliselt õigustatud. Seisukoht, et keskkonnahuvid ei kaalu Linnamäe paisu puhul üles majanduslikke ja sotsiaalseid huvisid, ei ole adekvaatne, leiab Kalle Kroon.
Lood
  • 25.05.25, 14:45
Ühest ilukirjanduslikust kalastusteosest aastast 1935
Karl Ehrmann ja tema „Õngelatiga mööda Võrumaad“
Raamatu „Õngelatiga mööda Võrumaad. Kalakirjad ja miniatüürid“ (trükitud Võrus, Noor-Eesti kirjastuse pealadu 1935) ainestiku kogus autor, Tartus sündinud Karl Ehrmann (1905–1975, alates 1937 Eerme) oma kalapüügiaastate seikadest. Heidame pilgu ühele värvikamale 1930ndatel aastatel ilmunud kalastusraamatule.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Tagasi Kalastaja esilehele