Predator Cupil saadi võistluste ajaloo suurim haug

Suur haug pakub unustamatu püügielamuse, mis jääb meelde aastakümneteks. Kalastaja uuris trofeehauge jahtivatelt kalameestelt, et kuidas neil õnnestub ikka ja jälle hiiglaslikke veehunte tabada.

Sügis on parim aeg trofeehaugide tabamiseks. Vete jahenemine paneb kalad aktiivselt toituma ja lanti hakkavad haarama ka need vetehundid, kes suvise kuumaga uimaselt veekogu põhjas passivad ning paremaid aegu ootavad. Kust sügisel haugi otsida ja milliseid lante püügiks kasutada?

Landimeister Eduard Teras on rohkem tuntud kui forelli-, koha- ja ahvenapüüdja, aga kui aega ja võimalust, käib ta kimbutamas ka haugi. Vetehunti püüab Edi peamiselt omavalmistatud lantidega. Tema lemmikkoht haugipüügiks on meri, eriti läänerannik, ka veel püüab ta Suur-Emajõel ja ka mõnedel väiksematel sisemaa jõgedel. Meres käib püük enamasti kahlates ja madalas vees, Emajõel trollides ja sisemaa jõgedel nii kaldalt kui ka vees kahlates. Kalata Edi haugipüügil üldiselt ei jää, aga enda sõnul ta haugiga ei liialda kah – kaasa võtab ta tavaliselt 1–2 kala, ülejäänud pääsevad tagasi ujuma. Teie ees on Edi lemmik-haugimurdjad.

Ahvenat on võimalik püüda mitut moodi. Meie läheme järgnevas loos Tartu külje all asuvale Kabina karjäärile ning vaatame, kuidas püüda ahvenat pika lipsuga rakendusega, mis annab enamikel juhtudel pöörlevatele lantidele ja vobleritele silmad ette.

Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.