Hiiumaa jõgedega (mida võib vabalt ka kraavideks nimetada) on nimelt nii, et suvel saab sealt ahvenaid ka tavalise käsiõngega, aga sügisel enam mitte. Siis kaotavad nad miskipärast sööda vastu huvi. Vahel on isegi näha, kuidas ilusad triibud põhjas ringi luusivad, aga konksu otsa nad ei hakka, tee mis tahad. Kuna hilissügis on üldse kalavaene aeg, väärib ahvenaga jändamine küünlaid.
Seotud lood
Sügiseti lööb tihti Saaremaa ja Hiiumaa jõekesed, kraavid ja ojad särge, kiiska, alamõõdulist säinast ning keskmist ahvenat täis. Kalamees püüaks meelsasti neid viimaseid, aga ussiõnge otsa hakkavad just esimesed. Mida sellises olukorras teha? Vastus on lihtne – tuleb püüda niisuguse rakendusega, mille sööda vastu teised kalad peale ahvena huvi ei tunne. Sisuliselt tuleb ära unustada kõik loomne ja taimne ning pakkuda röövkalale kunstpeibutist.
Sügis on aeg, mil meie liivarandades vihisevad võimsate testidega ridvad ning kalamehed kerivad kaldale rasvaseid lesti. Millist rakendust lesta tonkatades kasutada, et püügil edukas olla?
Vahel tuleb ette, et ahvenad ujuvad mitmekaupa pöörlevale landile küll järgi, kuid siiski ei võta seda. Sellisel juhul võib olla abiks, kui konks asendada atraktorkonksuga ning viia see tamiilijupi abil landist eemale.
Mida teha, kui ahvenad ujuvad landile mitmekaupa järgi, aga ükski ei võta? Appi tuleb atraktorkonksuga rakendus!
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele