Hiiumaa jõgedega (mida võib vabalt ka kraavideks nimetada) on nimelt nii, et suvel saab sealt ahvenaid ka tavalise käsiõngega, aga sügisel enam mitte. Siis kaotavad nad miskipärast sööda vastu huvi. Vahel on isegi näha, kuidas ilusad triibud põhjas ringi luusivad, aga konksu otsa nad ei hakka, tee mis tahad. Kuna hilissügis on üldse kalavaene aeg, väärib ahvenaga jändamine küünlaid.
Seotud lood
Sügiseti lööb tihti Saaremaa ja Hiiumaa jõekesed, kraavid ja ojad särge, kiiska, alamõõdulist säinast ning keskmist ahvenat täis. Kalamees püüaks meelsasti neid viimaseid, aga ussiõnge otsa hakkavad just esimesed. Mida sellises olukorras teha? Vastus on lihtne – tuleb püüda niisuguse rakendusega, mille sööda vastu teised kalad peale ahvena huvi ei tunne. Sisuliselt tuleb ära unustada kõik loomne ja taimne ning pakkuda röövkalale kunstpeibutist.
Sügis on aeg, mil meie liivarandades vihisevad võimsate testidega ridvad ning kalamehed kerivad kaldale rasvaseid lesti. Millist rakendust lesta tonkatades kasutada, et püügil edukas olla?
Vahel tuleb ette, et ahvenad ujuvad mitmekaupa pöörlevale landile küll järgi, kuid siiski ei võta seda. Sellisel juhul võib olla abiks, kui konks asendada atraktorkonksuga ning viia see tamiilijupi abil landist eemale.
Mida teha, kui ahvenad ujuvad landile mitmekaupa järgi, aga ükski ei võta? Appi tuleb atraktorkonksuga rakendus!
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.
Enimloetud
1
5
Ülipõhjalik kogemuslugu kohapüügiga alustavale kalamehele!
Nipid ja nõksud
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Viimased lood
Kalakohad
Ülipõhjalik kogemuslugu kohapüügiga alustavale kalamehele!
Seadus
Väikelaeva kohustuslik varustus ei sõltu enam konstruktsioonikategooriast, vaid kaldast kaugenemisest
Eesti kalastusklubide liit ettepanekut ei toeta
Keskkonnaameti inspektorid ja vabatahtlikud kalakaitsjad kontrollivad taas lõhejõgesid
Keskkond
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele