Pärislõhe, meie vete kuningas

Sügis on sisuliselt ainus aeg, mil harrastaja saab jõgedes püüda meie kalavete üht hinnatuimat kala – lõhet. Selles loos on kokku võetud olulisemad reeglid, mida jõgedele lõhet ja meriforelli püüdma minnes peab teadma.

Seekord jutuks tulevaid striimereid on võimalik siduda nii lihtsatena, et ära võtta pole sealt enam midagi. Kõige minimalistlikumas variandis võib kõnealune sööt koosneda vaid konksust ning tiivaks seotud kimbukesest karvast – midagi veel lihtsamat ning väiksema aja- ja materjalikuluga siduda ei annagi! Mis aga peamine – nendega püük võib olla vägagi edukas.

August Möldri nimi kalameestele ilmselt lähemat tutvustamist ei vaja, teadlikumatele lõheküttidele kerkib kohe silme ette ka foto tema rekordlõhest, mis oli pea sama pikk kui mees ise. Kalle Kroon uuris välja, et kala, mis tollel kuulsaks saanud fotol koos püüdjaga üles on võetud, pole üldsegi see, millena seda hiljem on esitletud ning viga on kandunud läbi aastakümnete.

Kui selline õnnetus on juba korra juhtunud, et pulmarüüs lõhekala on sügisel püünisesse sattunud ja seal otsa lõppenud, ei sobi alalhoidlikul kalamehel seda ometi kohe minema visata.

Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.