Ahvenatonka lohistamisrakendust kasutatakse traditsiooniliselt Peipsil ja Pärnus
See on rakendusskeem, mida kutsutakse kalameeste seas ka lohistajaks või lohistamistonkaks. Tegemist on lihtsa ja efektiivse rakendusega, ent selle kasutamine eeldab, et püügipaiga põhi oleks puhas, kõva (s.t liiv või savi, mitte aga pehme või hõljuv muda) ning soovitavalt ka ühtlane. Seetõttu kasutataksegi lohistamisrakendust meil peamiselt Pärnu lahel ja ka Peipsil, vähem teistel suurematel sisemaa järvedel.
Ridvaks sobib tavaline jäigem spinningu- või tonkaritv, mille heitevõimsus kasutatava tina kaalust paraja varuga üle käib. Rulliks kõlbab tavaline statsrull. Pealiiniks kasutatakse monofiili läbimõõduga 0,30–0,35 mm ning selle tipus paikneb tina, mille suurus valitakse vastavalt triivi kiirusele. Kui tuult on vähe ja triiv aeglane, ajab asja ära 30-grammine tinaraskus, kui aga kiire, läheb käiku 60-grammine. Enamikel juhtudel jääb kaal kuhugi nende vahele. Kõige enam kasutatakse lohistamisrakenduse juures tavalisi tilgakujulisi tinasid. Pulgakujuliste raskuste järele puudub enamasti vajadus, kuna Pärnu lahe põhi on üldiselt sile ja puhas ning rakenduse kivide vahele takerdumist tuleb ette väga harva.
Seotud lood
Seda rakendusskeemi on peetud ületamatuks olukorras, kui püük käib tillukese silikoonvõdikuga ning põhja pealt. Eriti efektiivne on see sügisel, kui ahvena päevane aktiivsusperiood on lühenenud paarile tunnile, kala passib põhjal ega huvitu klassikalistest võdikurakandustest.
See on üks neid rakendusi, millega hilja sügisel Hiiumaa (ja miks mitte ka muu Eesti) väikestest jõgedest, kraavidest ja ojadest ahvenat püüda.
Sügiseti lööb tihti Saaremaa ja Hiiumaa jõekesed, kraavid ja ojad särge, kiiska, alamõõdulist säinast ning keskmist ahvenat täis. Kalamees püüaks meelsasti neid viimaseid, aga ussiõnge otsa hakkavad just esimesed. Mida sellises olukorras teha? Vastus on lihtne – tuleb püüda niisuguse rakendusega, mille sööda vastu teised kalad peale ahvena huvi ei tunne. Sisuliselt tuleb ära unustada kõik loomne ja taimne ning pakkuda röövkalale kunstpeibutist.
Sügis on aeg, mil meie liivarandades vihisevad võimsate testidega ridvad ning kalamehed kerivad kaldale rasvaseid lesti. Millist rakendust lesta tonkatades kasutada, et püügil edukas olla?
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele