Elukala, mille pea kaalus 34 kg

Kalameeste seas kogub järjest enam kogub populaarsust meriahvenate püük Põhja-Norra vetes. Iseenesest ei ole selles midagi keerulist, aga on mõned nipid, mida peaks kõrva taha panema. Kui teha asju õigesti ja kalaparv üles leida, ei ole kuigi keeruline paari tunniga oma suur must kast neid punaseid punnsilmseid kalu täis püüda. Kogenud ookeanipüüdja Marko Maisa kirjutab, kuidas ja millega seda teha.

Põhja-Norra on koht, kus käies annad kalakuradile alustuseks sõrme, aga lõpuks kaotad terve käe. Ikka hoopis teine püük ja teised kalad kui Eestis! Kuna kevadel olid piirid koroona tõttu kinni ja mitmel kaaslasel jäid ära planeeritud püügid Soomes ja Rootsis, ootasime selle aasta Norra-reisi eriti pikisilmi.

Lendõngega lõhepüük suvistel tundrajõgedel paneb mehed närviliselt nihelema, kaarte uurima ja putukaid siduma juba talvel. Kümneaastase lõhepüügikogemusega Laur Tammeorg seikles sel suvel kolm nädalat tundrajõgedel päris üksi ning selles loos kirjutab ta oma kogemustest nii toimunud kalareisi kui lendõngega lõhepüügi osas laiemalt.

Igal aastal sõidab aina enam kalastajaid Põhja-Norrasse, et nautida ookeanipüüki ja saada osa sealsetest rikkalikest kalavarudest. Ehkki kala on Norra vetes tõepoolest palju, eeldab korraliku tulemuse tegemine ka sealses „kalasupis“ eelteadmisi nii püügivarustuse kui mere ning selles toimuvate protsesside osas. Alljärgnev tekst põhineb dr Ole-Petter Pederseni ettekandel Norra kalapüügihuviliste kokkutulekul Raplamaal oktoobris 2011 ning räägib sellest, mis toimub Põhja-Norra ookeanil erinevatel aastaaegadel kalamehele olulises võtmes. Lühidalt leiavad käsitlemist ka muud teemaga haakuvad huvipakkuvad momendid.

Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.