Kalastaja suitsukalakool: meriforelli kiire suitsutamine

Kui selline õnnetus on juba korra juhtunud, et pulmarüüs lõhekala on sügisel püünisesse sattunud ja seal otsa lõppenud, ei sobi alalhoidlikul kalamehel seda ometi kohe minema visata.

Sügis on aasta parim aeg ahvenapüügiks ja mida selle kalakuhjaga ikka muud teha, kui suitsust läbi lasta. Suitsutamiseks sobivad kõige paremini 100–200-grammised ahvenad, aga midagi ei juhtu ka siis, kui kalad on teist mõõtu.

Pea kõik kalamehed on naasnud kalaretkelt ämbritäie erinevatest liikidest ja erinevas suuruses kaladega ning avastanud end olukorrast, kus nagu ei oskagi saagiga miskit tarka peale hakata. Õigupoolest ju oskaks kah, aga see oleks võrdlemisi tüütu ja aeganõudev – särjed tuleks soolata ja hiljem kuivama riputada, ahvenad fileeks lõigata ja ära praadida, haug kotletistada, angerjas purki marineerida ning väikesed latikalipsud roosipõõsa alla väetiseks kaevata. Just sellises seisus olin ma ühel ilusal päeval, kui olin semudega nädalavahetuse Võrtsjärvel maha kalastanud.

Kui räim on rannas, saab osav püüdja paari tunniga Tallinna lahe äärde jäävalt sadamakailt oma viis kilo kätte. Esimestel kordadel saab see soolatud, praetud, marineeritud või kuivatatud. Järgmistel päevadel saavad oma osa ka sugulased ja naabrid. Edasi oleks tore räimi ka töö juurde kolleegidele viia, aga toorelt neid viia ei saa ja võõrastele puhastada ning praadida kah hästi ei viitsi. Tuleb leida moodus, kuidas saaks korraga ja lihtsalt maitsvaks palju räime. Siin tulebki appi suitsutamine.

Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.