Punasepüük Graudini meetodil ehk ühest eestiaegsest lõhelandist

Läänepoolkera üks kandvamatest jõududest kalameeste ja kalasportlaste varustamisel oli USA-s Shakespeare’i, Pfluegeri ja Heddoni kõrval Indiana osariigis asuv firma South Bend. Kuigi ettevõtte nimi on ühe või teise tootega läbi vilksatanud ka varem, on kasulik heita põhjalikum pilk konkreetselt aega enne sõda, et näha ja taibata neid olusid, tootelahendusi ja suundumusi nii ritvade, rullide kui ka nööride vallas, mis tollal valitsesid ning mis võiks olla kasulikuks taustaks meie Eesti varasema kalaspordi arengu uurimisel ja lahtimõtestamisel – seda enam, et andmeid on meil seni olnud võtta äärmiselt napilt.

Bernhard Bernstein oli esimeses Eesti Vabariigis lantide valmistamisega tegelenud käsitöömeister. Tema valmistatud lante on säilinud vähe ning enamik nendest on tänaseks kollektsionääride kogudes.

August Möldri nimi kalameestele ilmselt lähemat tutvustamist ei vaja, teadlikumatele lõheküttidele kerkib kohe silme ette ka foto tema rekordlõhest, mis oli pea sama pikk kui mees ise. Kalle Kroon uuris välja, et kala, mis tollel kuulsaks saanud fotol koos püüdjaga üles on võetud, pole üldsegi see, millena seda hiljem on esitletud ning viga on kandunud läbi aastakümnete.

Metallitööstur Karl Graudin (sünd 1881, surmaaeg teadmata) oli 1930ndatel aastatel advokaat August Möldri kõrval teine tuntum lõhepüüdja Tallinnas.

Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.