South Bend Bait Company: pilguheit ühe sõjaeelse suurfirma tootevalikusse aastal 1939
Läänepoolkera üks kandvamatest jõududest kalameeste ja kalasportlaste varustamisel oli USA-s Shakespeare’i, Pfluegeri ja Heddoni kõrval Indiana osariigis asuv firma South Bend. Kuigi ettevõtte nimi on ühe või teise tootega läbi vilksatanud ka varem, on kasulik heita põhjalikum pilk konkreetselt aega enne sõda, et näha ja taibata neid olusid, tootelahendusi ja suundumusi nii ritvade, rullide kui ka nööride vallas, mis tollal valitsesid ning mis võiks olla kasulikuks taustaks meie Eesti varasema kalaspordi arengu uurimisel ja lahtimõtestamisel – seda enam, et andmeid on meil seni olnud võtta äärmiselt napilt.
Ei ole liialdus öelda, et sõdadevaheline aeg oli oluliseks kalaspordi tõusuajaks ning huvitaval kombel tuli enamus kalatarvete firmadest – nende hulgas ka South Bend – edukalt välja 1929.–1932. aasta ülemaailmsest majanduskriisist. Pole ka ime – tähendasid ju ritv, rull, nöör ja lant ikka palukest suhupanemiseks ka siis, kui pereisa enam tööbörsi sabas seista ei suutnud... Kaasa aitasid ka firma peremeeste poolt töötajatele müüdavad firma osakud, kuid ametiühingute tegevuse tulemusena tuli ka South Bendi ülemustel üle elada vähemalt üks istuv töötajate streik. Sellegipoolest läks firmal majanduskriisi oludes hästi ja tootevalikus mingeid tagasilööke ei esinenud. Sama võib öelda ka näiteks Shakespeare’i kohta, mille juhatajat William Shakespeare Jr.-i küll isegi kommunistiks sõimati, kuid kel õnnestus oma firma samuti halvimast päästa.
Seotud lood
Oma angerjaartiklis mainisin, et Paide lossi aluses veskis püüti Pärnu jõest lisaks teistele kalaliikidele ka angerjat ning seda tehti püügiriistaga, mille nimeks oli nott. Millega tegemist ja kuidas sellega püük käis?
Käesoleva aasta kalaks on kuulutatud angerjas, mistõttu tasub heita pilk ka selle tänaseks isegi rahvusvahelisel tasandil looduslikult nii harvaks jäänud kala ajaloolisele levikule Eesti sisevetes sel ajal, kui ta esines väga paljudes veekogudes.
Kui 19. sajandi keskpaigani kasutati USA rikkalikel ja mitmekesistel kalavetel pikemat aega Inglise eeskujudel toodetud varustust ja kala püüti eeskätt lendõnge või elussöödaga, siis 1820. aastad tõid koos Julio Bueliga pöörde, mis määras edaspidi ära suure osa Ameerika spinninguspordi ilmest. Või täpsemalt öeldes – lusiklandi kasutamise määras ära Bueli tahe sedalaadi lante ise toota ja nendest ajakirjanikule rääkida, kuna tema enda sõnul olevat samalaadseid lante kasutatud juba varemgi.
1916. aastal asutasid Indiana osariigis Garretti linnapea G. M. Schulthess, Henry S. Dills ja C. H. Heinzerling USA kalastusfirma Creek Chub (ingl creek chub, lad Semotilus Atromaculatus on turvataoline kalake, keda leidus ümbruskonna ojades). Selle üks rajajaid Henry S. Dills patenteeris kokku kolm puitlantide täiustamise võtet. Neist kaks olulisemat olid nn vinkelraua-kujuline keel landi mängimapanemiseks landi esiotsas ja rastrikujulise soomusemustri värvimise meetod landile.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele