Vaata, millised piirangud kehtivad kalapüügil jaanuaris

• 1. jaanuarist algab Pärnu jõestikus lõhe ja meriforelli püügikeeld (keeld kehtib 2026. aastal 31. detsembrini, s.t tegemist on aastaringse keeluga).

• 1. jaanuarist algab Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves peipsi siia püügikeeld (keeld kehtib 2026. aastal 31. detsembrini., s.t tegemist on aastaringse keeluga).

• 1. jaanuarist algab Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves peipsi tindi püügikeeld (keeld kehtib 2026. aastal 31. detsembrini, s.t tegemist on aastaringse keeluga).

• 10. jaanuarist algab Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves lutsu püügikeeld, mis kestab 10. veebruarini.

• Kuu lõpuni kestab jõeforelli püügikeeld.

2026. aastal on endiselt keelatud meriforelli ja lõhepüük Pärnu jõestikus. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna peaspetsialist Indrek Ambos on Kalastajale öelnud, et meriforelli seisundi hindamise ja optimaalse püügikorralduse seadmise tarvis Pärnu jõestikus on teadlastel pooleli uuring, mis peaks lõppema 2026. aasta kevadel. Teadlaste olemasolevate andmete kohaselt on lisajõgede olukord võrreldes varasemaga paremaks muutunud, seetõttu on tõenäoliselt lähiaastatel võimalik Pärnu jõestikus kehtivat meriforelli püügikitsendust leevendada. Täpsemad asjaolud aga selguvad pärast uuringu lõppemist. Lõhepüük Pärnu jõestikus jääb ilmselt keelatuks veel mõnda aega.

Varu madalseisu tõttu on 2026. aastal keelatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves püüda peipsi tinti ja peipsi siiga. See keeld puudutab põhiliselt kutselisi kalureid, aga ka neid väheseid harrastajaid, kes õnnestub sikuga Peipsi järvest siig kätte saada. See võimalus on küll väike, aga siiski olemas, seega maksab meeles pidada, et kõik tabatud peipsi siiad tuleb vabastada.

Lisaks eeltoodutele maksab veel meeles pidada, et vastavalt regionaal- ja põllumajandusministri määrusele „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2026. aastal“ on nüüd Pärnu jõel harrastuskalapüügil ja õngepüügil õngpüünistega ja allveepüügivahenditega lubatud ühel isikul ühes ööpäevas püüda kuni kolm koha.

Nimetatud määruse seletuskirjas on öeldud, et viimastel aastatel on harrastuskalastajate püügisurve kohale oluliselt kasvanud. Selle on tinginud eelkõige huvi liigi vastu, kuid kindlasti on seda mõjutanud ka kaasaegsemate tehniliste seadmete kasutuselevõtt kalapüügis. Teadlaste hinnangul vajab koha praegu kõige rohkem kaitset Pärnu jões ja sellest tulenevalt on Eesti riikliku kalandusandmete kogumise programmi aruandes tehtud ettepanek arvestades harrastuspüügi koormuse kasvu Pärnu jõe alamjooksul ja võimalikku mõju kehvas seisus Liivi lahe koha kudekarjale, kaaluda päevase püügilimiidi ajutist vähendamist viielt kalalt kolmele. Selleks, et tagada jätkusuutlik varu kasutamine Pärnu jõel, vähendatakse selle sättega koha ööpäevast limiiti viielt isendilt kolmele isendile.