Kala võttis kehvasti ning suvise õngitsemisvõistlusega võrreldes jäid parimate meeste saagid ligi kolm korda väiksemaks. „Kuna on südatalv, aimasime, et saagid võivad jääda kasinaks ja nii ka läks. Valget kala sisuliselt ei saadudki, vaid mõned üksikud särjed. Pidi otsima roo tagant paarimeetrisest veest ahvenat, edukad olid need võistlejad, kel see korda läks. Enamus tabatud kalast oli väike, vaid mõned üksikud kaalusid 150–200 g. Võistlusele saime ka eriloa püüda üle limiidi latikat, aga seda vaja ei läinudki,“ ütles võistluse üks korraldajaid Veikko Luts.
Üldklassis võidutses Jaanus Viitkin Harjumaalt (1727 g). Teine oli Maksim Tširinovitš Tallinnast (1201 g) ning kolmandaks tuli Mati Banhard Tallinnast (875 g). Parim naine oli Eve Talvet Tallinnast (318 g), parim noor Karl-Johannes Mesi Tartumaalt (858 g) ning parim veteran Mati Banhard.
Esmakordselt toimus ka jääpuurimise võistlus, mille võitis Denis Mežennõi. Tema suutis üle 30 cm paksusesse Tarbja paisjärve jäässe augu oherdada 12,98 sekundiga. Kõigi osalejate vahel välja loositud grilli koos kõige vajalikuga võitis Maksim Tširinovitš Tallinnast. Pärast võistlust pakuti kõigile kuuma suppi, kringlit ja vastlakukleid.
Võistluse korraldasid kohalikud kalastusfännid Veikko Luts, Valeri Sirotin ja Vitali Haritonov. Toetasid Paide linnavalitsus, Espak Paide, Marta Pagar, Treegeri kohvik, Mäo PÜ, LIWI, Kalastaja, Salmo ja Bobo Fishing.
Seotud lood
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele