Talvine peibutussööt vali vastavalt püütavale kalale
Talvine kalapüük kirbuõngega ning peibutussöötmine – on need lahutamatud kaaslased või juhututtavad? Nii võiks küsida kalastaja, kes talvise püügiga sina peal ei ole. Minu jaoks siin küsimust ei ole – kirbutamine ning peibutussöötmine käivad ilmtingimata kokku.
Peibutussöötmist kasutatakse eelkõige nn valge kala (särg, nurg, latikas, roosärg, viidikas, vimb jt lepiskalad) püügil, aga peibutamisele alluvad ka ahven ja kiisk. Kinnitamaks, et peibutussööt on kasulik, ei piisa kõigile ilmselt ainult minu tõekspidamistest. Vaadakem siis asjale teise nurga alt. Selleks, et ilma peibutussöödata edukalt püüda, peame me:
Seotud lood
Talvel on kalade ainevahetus tänu madalale veetemperatuurile väga aeglane ja nad ei toitu nii aktiivselt nagu soojas vees. Seetõttu tuleb siis kasutada teistsugust peibutussööta ja söötmistaktikat kui suvel. Allpool tulebki juttu talvisest särje- ja latikapüügist kirbuõngega eeskätt püügikoha valiku, kala otsimise ja tulemusliku püügitaktika leidmise kontekstis. Samuti toon välja mõningad söödaretseptid, mis on minul võistlustel ja tavapüügil häid tulemusi toonud.
Loe, kuidas meister kala püüab!
Selles artiklis annab meisterlik võistluskalastaja Jaan Grents nõu, kuidas igaüks saab sportkalastamises kasutatavate nippide ja nõksude abil oma tulemuslikkust parandada.
Kas topsiõngega on võimalik püüda ka talvel? Millised eelised see püüdjale kaaskalastajate ees annab? Millist varustust on vaja ja kui palju see maksab? Nendest ja paljudest teistest momentidest annab ülevaate Jaan Grents.
Küllap on paljud kalamehed jää peal lõõtsuva külma tuule käes istudes õhanud: oh oleks nüüd talitelk!
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele