Talvine vimmapüük Pärnu jõel: parim võtt on vee liikumise ajal
Märtsis on paras aeg võtta suund Pärnusse ning püüda jõest kinni esimesed äkisevimmad. Harri Nurk kirjutab, kuidas ja millega on seda kõige parem teha. Lugu ilmus esmakordselt Kalastajas nr 62, Harri lahkus taevastele kalavetele 3. jaanuaril 2020.
Reede pealelõuna. Telefonihelin.
Seotud lood
Minu talvise vimmapüügi kogemused pärinevad kahelt jõelt, Kasarilt ja Pärnult. Erinevalt enamikest vimmapüüdjatest kasutan mina püügivahendina kirbuõnge ning taktikaks on kala aktiivne otsimine, mitte ühes ja samas kohas ootamine. Kuidas, millal ja kus püük täpselt käib, sellest allpool juttu tulebki.
Sindi paisu lammutamine on toonud Pärnu jõe keskjooksule uue kala - vimma. Kuidas teda sealt püüda?
Siiapüük kirbuõngega on paras väljakutse ka kõige kogenenumale kalamehele. Ometi on näiteks Pärnu jõel võimalik seda maitsvat kala täiesti arvestataval määral tabada.
Püügiriist, mis päästab kehva võtuga päeva Peipsil või Pärnu jõel
Roikku on püügiriist, mis paikneb kusagil siku ja kirbuõnge vahepeal. Kombinatsioon kahest püügiviisist on ka roikku mängitamine – tõsted pärinevad sikupüügilt ja väristamine kirbuõngelt. Loe siit, kuidas roikkut komplekteerida ning milliseid nippe sellega püügil kasutada.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele