Talvine haugipüük undadega: visadus viib sihile
Talvist unnapüüki peetakse sageli passiivseks tegevuseks, mille tulemus sõltub pigem vedamisest kui varustusest ja taktikast. Kuidas on lood tegelikult? Mida on vaja teada, et unnapüük poleks vaid igav passimine? Milline und on kõige parem? Neile ja mitmetele teistele talvist unnapüüki puudutavatele küsimustele järgnevas loos vastuseid otsimegi.
Talvist unnapüüki on ilmselt näinud igaüks, kes mõned korrad jää peal kalal on käinud. Üsna raske on talvel leida niisugust veekogu, kus on kirbutajaid või sikumehi, aga pole näha ainsatki püügile pandud unda. Vaatamata sellele, et taliund on haugipüügivahendina väga populaarne, ei saa sugugi öelda, et kõik kalamehed teaksid, kuidas sellega püüda. Kui tihti te olete näinud kaaskalastajaid unnaga haugi saamas? Kas iga kord, kui kalal käite? Iga teine või kolmas kord? Või veelgi harvemini?
Seotud lood
Ismete ehk talvine Skandinaavia unnaõng võimaldab jääpüügil suurte kaladega heidelda ridva abil. Loe sellest loost, millega täpselt tegemist, milliseid võimalusi see kalamehele pakub ning kuidas sellega püütakse.
Lugeja küsimusele vastab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna peaspetsialist Indrek Ambos.
Talvine kalapüük on põnev hobi, mis toob jää peale hulgaliselt erineva taseme ning taustaga kalastushuvilisi ning võimaldab veeta meeldivalt aega värskes õhus. Selles loos annab kogenud talikalastaja Georg Semenovski nõu neile, kes eeloleval talvel esmakordselt jääle plaanivad minna.
Kogenud kirbutaja nõuandeid algajale võistlushuvilisele
Talvised kalastusvõistlused on muutumas aina populaarsemaks. Millest alustada, kui tekib tahtmine enda püügioskuseid kaaskalastajatega võrrelda? Milline varustus on sobilik võistlustel osalemiseks? Mida peaks teadma võistlustaktika kohta? Jäähooaja ootuses on paslik need asjad üle vaadata.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele