Ismete ehk Skandinaavia talvine unnaõng: väsita suuri hauge ridva abil!
Ismete ehk talvine Skandinaavia unnaõng võimaldab jääpüügil suurte kaladega heidelda ridva abil. Loe sellest loost, millega täpselt tegemist, milliseid võimalusi see kalamehele pakub ning kuidas sellega püütakse.
Nagu unnapüük, ainult et ridvaga
Seotud lood
Talvine kalapüük on põnev hobi, mis toob jää peale hulgaliselt erineva taseme ning taustaga kalastushuvilisi ning võimaldab veeta meeldivalt aega värskes õhus. Selles loos annab kogenud talikalastaja Georg Semenovski nõu neile, kes eeloleval talvel esmakordselt jääle plaanivad minna.
Haug on ahvena kõrval teine põhiline röövkala, keda talvel jahtimas käiakse. Põhiline haugipüük käib landi ja elussöödaga.
Selles loos kirjutame talvisest haugipüügist vib-lantide, põik- ja püstlantidega.
Uue põlvkonna andur näitab kala asukohta veekogus umbes sama moodi nagu arst vaatab ultraheliaparaadiga sinu kõhtu.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele