Kaheksa järve, kaheksa eri nägu: kuidas käib meie väikejärvede käsi?

Kaheksal Eesti väikejärvel aastakümnete jooksul läbi viidud uuringud näitavad, et meie veekogud on väga erinevad ning järved ei arene kaugeltki ühtemoodi. Ühes järves võib kalu olla nii palju, et need lihtsalt ei saa suureks kasvada. Teises on üksikuid isendid, kuid igaüks neist on ootamist väärt. Kolmandas on näha, et järgmine tugev röövkalade põlvkond on peale kasvamas.

Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:

  • kuidas on Ermistu järve kalastiku tasakaal viimase paarikümne aasta jooksul muutunud;
  • mis põhjustab suurte kalade vähesust Kariste järves vastupidiselt kalade rohkusele;
  • milline on Lõõdla järve ökosüsteemi eripära võrreldes teiste uuritud väikeste veekogudega;
Kaheksa järve, kaheksa eri nägu: kuidas käib meie väikejärvede käsi?
  • Foto: Wikipedia/Ivar Leidus/Toomas Mitt/Ivar Leidus/San Sander/Mona-Mia/KeilyLaurits
Selle artikli kirjutamisel on kasutatud Eesti Maaülikooli uuringus „Kalastiku ja püügivahendite efektiivsuse uuring Eesti väikejärvedes“ toodud andmeid ja teksti. Käsitleme Ermistu, Kariste, Lõõdla, Muti, Mäeküla, Pulli, Tõhela ja Õisu järve.

Seotud lood

Lood
  • 22.04.26, 14:30
Võrtsjärve kohapopulatsioon on väga heas seisus: rekordsaak, tugev järelkasv ja muutuv toidubaas
2025. aastal tehtud uuringud näitasid, et Võrtsjärve võib endiselt pidada kohakalade paradiisiks. Kutselised kalurid püüdsid järvest kokku 128,3 tonni koha, mis on olemasolevate andmete põhjal suurim aastane saak järve ajaloos.
Lood
  • 16.04.26, 06:45
Maitsev suitsulatikas algab suitsuahjust ja selle hingeelu tundmisest
Tartlane Tõnu Lehtsaar on mees, kelle suitsutatud latikad on nii maitsvad, et viivad keele alla. Kalastaja palus tal oma kogemusi lugejatega jagada.
Lood
  • 13.04.26, 07:00
Meriforellipüüdjate helgem tulevik: lähiaastatel võib punase arvukus rannikumeres suureneda
Mullune väga hea kudemisperiood võib tähendada seda, et meriforell, rannikumeres kalastajate üks ihaldatumaid saake, võib oma arvukust kasvatada.
Lood
  • 12.04.26, 15:00
Tonkapüük Kesk-Norra rannikul: praktilisi tähelepanekuid Froya kalareisilt
Hooajaväline reis Froyale ja Hitrale, 23.–30. märts 2026
Kevadine Norra rannik ei anna midagi niisama – eriti neile, kes otsustavad püüda kaldalt. Tuul, vihm ja kapriisne meri panevad proovile nii varustuse kui ka mehed, aga just sellistes oludes sünnivad lood, mida rääkida ja meenutada. Kas Norra rannikumeri on tõepoolest kalasupp, nagu sageli arvatakse, või peidab see hoopis teistsugust reaalsust?
  • ST
Sisuturundus
  • 25.03.26, 16:46
Täielik vabadus: kombineeri paadirent mugava matkaautoga
Eesti rannajoon ja siseveekogud pakuvad lõputult avastamisrõõmu. Ära lase isikliku tehnika puudumise tõttu võimalust käest. Oled sa kogenud kalamees, kes otsib uusi püügikohti, või soovid lihtsalt perega päikeselist nädalavahetust nautida – 1paadirent.ee ja 1matkaautorent.ee pakuvad sulle võtit vabadusse.
Tagasi Kalastaja esilehele