Võrtsjärve värske ülevaade: tugev koha, võimas latikas, habras haug
Värske Eesti Maaülikooli aruanne näitab, et 2025. aasta oli Võrtsjärvel hea. Järvest püüti kokku 270,9 tonni kala, mis oli viimase 15 aasta kõrgeim kogusaak. Eriti paistsid silma koha ja latikas. Järve haugipopulatsioon näitab küll paranemise märke, kuid teadlased on ses suhtes ettevaatlikud.
Loe AI kokkuvõtet
Eesti Kalastusklubide Liit
Seotud lood
Kala on, aga mitte kauaks: püüame selle kiiresti välja
Kalavarudest rääkides armastatakse kasutada üht suurt ja mugavat seletust. Kord süüdistatakse kormorane, kord ebasobivat ilma, siis hülgeid või kalureid ning vahelduseks ka ametnikke. Tegelik pilt, mis vaatab vastu Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi 2025. aasta rannikumere kalade uuringust, on väga ebamugav.
Kahekordne maailmameister soovitab!
Selles loos süveneme kodumaal võrdlemisi vähetuntud tail spinner tüüpi lantidega ahvenapüügi peensustesse.
Hooajaväline reis Froyale ja Hitrale, 23.–30. märts 2026
Kevadine Norra rannik ei anna midagi niisama – eriti neile, kes otsustavad püüda kaldalt. Tuul, vihm ja kapriisne meri panevad proovile nii varustuse kui ka mehed, aga just sellistes oludes sünnivad lood, mida rääkida ja meenutada. Kas Norra rannikumeri on tõepoolest kalasupp, nagu sageli arvatakse, või peidab see hoopis teistsugust reaalsust?
Pärnakas Norman Üprausil sai kõrini sellest, et püügi ajal landid paadis vedelesid. Ta võttis kätte ja modelleeris paadipardasse kinnitatava landihoidja.
Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele