Kas lest tuleb tagasi? Teadlaste värske hinnang Eesti lesta olukorrale
Sügisesed saagirohked lestatonkatamised Läänemaa rannikul ning heas toitumuses lestadest pungil võrgud Põhja-Eesti rannikul olid veel 10-20 aastat tagasi tavalised. Tänaseks on pilt muutunud. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi värske uuring näitab, et lesta arvukus Eesti vetes on langenud väga madalale tasemele ning eriti kehv on olukord Soome lahes.
Loe AI kokkuvõtet
Eesti Kalastusklubide Liit
Seotud lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi värske kordusuuring meie rannikumere püügikoormusest ütleb otsekoheselt, et seda tuleb radikaalselt, kohati peaaegu 80% võrra vähendada. Ainult siis paraneb meie kalade elujärg.
Ajakirja Kalastaja eestvedamisel ning internetis Kalastaja kodulehel toimunud rahvahääletuse tulemusena valiti 2026. aasta kalaks lest.
Lest on mitmel pool rannikul tulnud lõpuks madalasse kaldavette ning kõige lihtsam ja kiirem on suitsuahjutäis lapikuid kinni püüda nakkevõrguga.
Sügis on aeg, mil enamik suvekalameestest oma püügivarustuse talvekorterisse pakivad. Just siis aga hakkavad põhjaranniku liivastel randadel vihisema pikad ning suure heitevõimsusega ridvad. Alanud on sügisene lestapüük.
Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.
Enimloetud
6
Legendaarse punaseküti kolmveerand sajandit kalavetel
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele