Väiksemad tindiparved on Pärnu jõe suudme lähistel juba kohal
Esimesed meritindid on Pärnu jõe suudme lähedalt juba kätte saadud. Kuidas meritindil Pärnus läheb ja kas on loota, et sel aastal saab üle tüki aja taas harrastuslike vahenditega normaalselt meritinti püüda?
Üle pikkade aastate on sel talvel olnud piisavat jõudu kasvatada Pärnu lahele korraliku paksusega püsijää. Tegelikult on praeguseks ajaks jääs pea kogu Liivi laht, seega on käes korralik talv, mis lubab nii kutselistel kaluritel kui ka harrastajatel end jääalusele püügile sättida. Kutselised püüavad praegu Pärnu lahel võrkudega koha, harrastajad jahivad pigem ahvenat ja ootavad meritinti. Paksu jääkatte all võib tindi massilisem lahesoppi tulek pisut hilisemale ajale lükkuda, aga esimesed väiksemad parved on juba kohal.
Seotud lood
Meil on meritinti ikka püütud Pärnu lahel kuni paari kilomeetri kaugusel jõesuudmest, aga viimasel kümnendil on seal tindiga olnud kahjuks kehvasti. Seetõttu käivad paljud meie kalamehed seda maitsvat kurgilõhnalist kala püüdmas Soomes.
Ostsin turult tinti ja neid puhastades avastasin, et kõigi kalade ujupõied on täis pikki ja peenikesi usse. Kas selliseid ussitanud kalu on ohtlik süüa? On need ussid inimesele ohtlikud?
Püügiriist, mis päästab kehva võtuga päeva Peipsil või Pärnu jõel
Roikku on püügiriist, mis paikneb kusagil siku ja kirbuõnge vahepeal. Kombinatsioon kahest püügiviisist on ka roikku mängitamine – tõsted pärinevad sikupüügilt ja väristamine kirbuõngelt. Loe siit, kuidas roikkut komplekteerida ning milliseid nippe sellega püügil kasutada.
Roikkurakenduses on kokku saanud siku ja kirbuõng ning kombinatsioon kahest püügiviisist on ka roikku mäng – tõsted pärinevad sikupüügilt ja väristamine kirbuõngelt. Rakendus on eelistatud olukorras, kui kala huvitub küll siku mängust, aga võtta ei taha, samuti siis, kui kala on passiivne ega erutu söödastatud kirptirgu peale.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele