Taani rannikul meriforelli püüdmas
Ma pean end suhteliselt viletsaks merikapüüdjaks. Eestis käin meriforelli püüdmas vähe, peamiselt seetõttu, et elan Tartus ja merikapüük kui selline ei ole minu jaoks niivõrd atraktiivne, et selle pärast teise Eesti otsa sõita. Küll aga naudin väga reisimist ja eriti koos õngega. Taani poole hakkasin meriforelli kontekstis vaatama seetõttu, et mulle meeldib lendõngega punast kala püüda ning Taani rannik on ses osas täielik paradiis.
Internetist ja kirjandusest leiab Taani meriforellipüüki ülistavat materjali palju. Ometi ei ole seal asjad kogu aeg nii kuldsed olnud. Taanis, täpsemini Fyni saarel, millest allpool ka juttu tuleb, olid veel hiljuti meriforelliga lood väga halvad, lausa kriitilised – umbes 20 aastat tagasi oli iherus sealsetest vetest sisuliselt kadumas. Tänaseks on taanlased kudealasid taastades, paise eemaldades, veekvaliteeti parandades ning kala asustades väga suure töö ära teinud. Need tegevused on olnud edukad ning praegu on Taanis meriforelli jälle palju.
Seotud lood
Aldo Ollik ja Hanno Kask käisid märtsis Taani rannikul meriforelli püüdmas ning tõdesid, et sealsed inimesed on toredad ja abivalmid ning kalastuskultuur kõrge. Meriforelli on Taani rannikul palju, aga suurus jätab Eestiga võrreldes soovida.
Põhja-Norra on koht, kus käies annad kalakuradile alustuseks sõrme, aga lõpuks kaotad terve käe. Ikka hoopis teine püük ja teised kalad kui Eestis! Kuna kevadel olid piirid koroona tõttu kinni ja mitmel kaaslasel jäid ära planeeritud püügid Soomes ja Rootsis, ootasime selle aasta Norra-reisi eriti pikisilmi.
Kevin Sepp võttis möödunud aasta septembri keskpaigas koroonaviiruse kiuste taas ette üle 1000 km pikkuse kalaretke polaarjoone taha Põhja-Norra Finnmarki maakonna järvedele, et tabada punase kõhu ning maitsva lihaga arktilist paaliat.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele