Rootsi kalale! Kalastaja käis avastamas Färnebofjärdeni rahvuspargi kalavesi
Veel paarkümmend aastat tagasi tundunuks mõte Rootsi kalale minekust absurdne. Varasematel aegadel sõideti Rootsi ikka selleks, et Stockholmi vaatamisväärsusi kaeda ja värvilisi välismaiseid hilpe hallile Maarjamaale kaasa tuua. Tänaseks on inimeste väärtushinnangud muutunud ja mind näiteks huvitab, kui head need Rootsi paljukiidetud kalaveed siis tegelikult ikkagi on. Piirid on lahti, eestlaste elatustase võimaldab reisida ja lisaks viib DFDS-i laevaliin Paldiskist Kapellskäri vaid 10 tunniga.
Esialgu oli plaan sõita Rootsi kalale juba suvel, aga kuidas sa sinna võõra maa tundmatutele kalavetele ikka aega raiskama sõidad, kui meil siin Eestis kala võtab! Nii saigi Rootsi mindud alles oktoobris. Seekordse reisi sihtpunkiks sai võetud Färnebofjärdensi rahvuspark. (Küll on hea, et selle nime kopi-peistiga internetist otse artiklisse tõsta saab ega pea seda kuskil kõnes ette lugema, sest ilmselt läheks keel kohe sõlme.) Selle keerulise nimega rahvuspargi alal laiutab visuaalselt hinnates umbes paarisajahektariline tehisjärv, mis on sinna inimese poolt mõnede jõgede ja ojade ülespaisutamise tulemusel tekitatud. Sellist pilti vaadates tekkis vähemalt minul küsimus, et mismoodi saab inimtegevuse toimel tekitatud objekti rahvuspargiks nimetada? Minu ettekujutuse kohaselt peaks rahvuspark olema midagi sellist, kus looduse poolt loodut kaitstakse ja säilitatakse, aga ju rootslased näevad asju teisiti ja tundub, et Eestil on selles osas veel arenguruumi.
Seotud lood
Kui tahad augustis või septembris enne siinseid sügisesi püüke veel hilissuves lustida, on paras aeg haarata nurgast ridvad ning põrutada Taani rannikule makrelli püüdma.
Covid-19 on viimasel paaril aastal teinud kalameeste reisiplaanidesse hulga korrektuure. Kuna reisimine on riskantne või riikide suletuse tõttu üldse võimatu, on suur osa kalastajaid oma piiritagused püügiretked ära jätnud. Sel suvel aga leevendas olukorda vaktsineerimine ning kalamehed, kel süstid käes, pääsesid jälle polaarjoone-tagustele vetele lustima.
Aldo Ollik ja Hanno Kask käisid märtsis Taani rannikul meriforelli püüdmas ning tõdesid, et sealsed inimesed on toredad ja abivalmid ning kalastuskultuur kõrge. Meriforelli on Taani rannikul palju, aga suurus jätab Eestiga võrreldes soovida.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele