2024. aastal osteti enim kalastuskaarte võrgupüügiks, kaitsealadele ning lõhe- ja forellijõgedele
Kalapüük on üks populaarsemaid vabaaja veetmise viise Eestis. Lisaks erinevatele uuringutele näitavad seda ka riigi poolt kogutavad andmed harrastuspüügiõiguste ning erinevate kalastuskaartide ostmise kohta.
Teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogu andmetele tuginedes osteti 2024. aastal ligikaudu 63 000 erineva isiku poolt harrastuspüügiõiguseid 119 258 korral (viimase 10 aasta kõrgeim ostude arv) ning see number puudutab neid kalastajaid, kes püüavad tavatingimustel näiteks Pärnu lahel ahvenat, mõnel väikeveekogul käsiõngega särge, topsiõngega latikat, microjigiga ahvenat vmt.
Seotud lood
2025. aastal jäävad harraspüüdjate püügivõimalused üldjoones samaks. Plaanis on aga mõned püügikitsendused ja muudatused püügikorralduses. Olulisemate muudatustena tõstetakse harrastuskaluri kalastuskaardi tasu ning keelatakse trollimine kohapüügil Pärnu lahes.
2024. aasta 1. juulist tõusid kalastusõiguse tasud, käesoleva aasta 1. jaanuarist läksid kallimaks ka mitmed kalastuskaardid.
Kas kalastuskaartide ja -lubade hinnad tõusevad? Kalastaja ajas juttu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna peaspetsialisti Tanel Aderiga.
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.
Enimloetud
1
Meelitame passiivse kala lanti võtma
Nipid ja nõksud
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Viimased lood
Meelitame passiivse kala lanti võtma
Kalakohad
Meelitame passiivse kala lanti võtma
Meelitame passiivse kala lanti võtma
Seadus
Keskkond
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele