Legendaarseid kalamehi: kunstnik Märt Laarman oli andunud lendõngitseja
Märt Laarman (1896–1979) oli Eesti kunstimaailmas juhtivamaid graafikuid. Sõjajärgsete kalasportlaste hulgas aga oli ta tuntud kui fanaatiliselt andunud lendõngeentusiast.
Märt Laarman sündis Õisu mõisas Viljandimaal ja tema haridustee hõlmas nii keele ja kirjanduse kui ka kunstivaldkondi. Kunsti alal täiendas ta end 1920ndatel aastatel Ants Laikmaa ateljeekoolis. 1923. aastal oli ta juhtiv jõud ja teoreetik Eesti Kunstnikkude Rühmas. Tema puugraafikas pääses neil aastail maksvusele kubistlik stiil, mis oli kantud üha enam tehnokraatliku ühiskonna ja kaasajastuva linna temaatikast.
Seotud lood
Insener Karl Nurmse (1917–1988) näol on tegu eestlasega, kes on jätnud väga suure ja sügava jälje maailma kalaspordivarustuse tootmise ajalikku, mille mõjud kestavad tänase päevani.
Kunstnik Jaan Vahtra (1882–1947) on Eesti vanema põlve tuntumaid uuendusmeelseid kunstnikke ja teoreetikuid ning kirjanikke, kes sai sõjaeelses Eestis samavõrd tuntuks ka kalasportlasena.
Kalle Kroon meenutab oma õpetajat ja kalastuskaaslast forellivetel Robert Allperet.
Jägala jõe potentsiaal lõhejõena on väga suur ning kalateadlaste pakutud merre laskuvate noorlõhede suurusjärk koelmu- ja elupaikade taastamisel Jägala jões on ajalooliselt õigustatud. Seisukoht, et keskkonnahuvid ei kaalu Linnamäe paisu puhul üles majanduslikke ja sotsiaalseid huvisid, ei ole adekvaatne, leiab Kalle Kroon.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele