Legendaarseid kalamehi: kirjanik Rudolf Sirgest sai „kalameeste president“
Alustanud oma kalasportlikku tegevust noore poisina ahtakestel Ahja jõe ülemjooksu lisaojadel lepamaimuga forelli püüdes, jõudis Rudolf Sirge Tallinnasse kolides Põhja-Eesti lõhe- ja vimmajõgedeni. Ritva sai vibutatud ka Soomes ja Karjalas.
Kaasaegsete poolt „kalameeste presidendiks“ tituleeritud kirjanik ja Eesti kalaspordijuht Rudolf Sirge (1904–1970) sündis 30. detsembril 1904 Tartus, aga tema vanemate juured pärinesid Lõuna-Eestist, tänaselt Võrumaalt, kus ta ka veetis suurema osa oma lapse- ja noorpõlvest. Seal tutvus ta lähemalt ka kalavetega, püüdes eeskätt forelle, harjuseid ja vähke Ahja, Pärlijõe ja Võhandu jõgedel. Olles nooruses tegelenud mitut laadi maatöödega, küll rehepeksumasina masinisti, küll saeraamitöölisena, leidis tema rahutu loomus lõpliku rakenduse kirjamehena Tartus mitme kirjastuse juures. 1930ndate alguses tegi Sirge purjepaadi Ahto II meeskonna liikmena ning ajalehe Waba maa erikirjasaatjana kaasa ka osa Ahto Valteri Ameerika-reisist, purjetades Hispaaniani.
Seotud lood
Kunstnik Jaan Vahtra (1882–1947) on Eesti vanema põlve tuntumaid uuendusmeelseid kunstnikke ja teoreetikuid ning kirjanikke, kes sai sõjaeelses Eestis samavõrd tuntuks ka kalasportlasena.
Märt Laarman (1896–1979) oli Eesti kunstimaailmas juhtivamaid graafikuid. Sõjajärgsete kalasportlaste hulgas aga oli ta tuntud kui fanaatiliselt andunud lendõngeentusiast.
Insener Karl Nurmse (1917–1988) näol on tegu eestlasega, kes on jätnud väga suure ja sügava jälje maailma kalaspordivarustuse tootmise ajalikku, mille mõjud kestavad tänase päevani.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele