Alates 10. novembrist muutusid väikelaeva kohustusliku varustuse nõuded

Nagu paadimehele endale, nii meeldib ka paadimootorile magama minna puhaste linade vahele ehk enne talvekorterisse panekut tuleb paadimootorile teha hooldus. Kuna enamik tänapäevaseid hobipaate on varustatud 4-taktilise sissepritse toitesüsteemiga rippmootoritega, siis peatume just nendel.

Paadi treilerile panek, transportimine ja veeskamine on tegevused, kus kohtab erineva pädevusega sooritusi alates asjatundlikkusest ning lõpetades täieliku amatöörlusega. Mida peaks nende asjade juures arvesse võtma ning mida tavaliselt valesti tehakse, kirjutab paarikümne aastase paatide transportimise kogemusega Koit Maarand.

Järgnevas loos teen juttu sellest, milline võiks olla kaasaegne kalastuspaat, milline võiks olla selle ülesehitus ja milliseid seadmeid võiks see sisaldada, et antud paadiga oleks maksimaalselt mugav ja efektiivne igasugustes oludes – kaasa arvatud võistlustel – kala püüda.

Milline on korralik päästevest ning kes ja millal seda kandma peaks? Sellele küsimusele käisin vastust otsimas Kunda päästekomandos, kus minuga vestlesid Päästeameti ennetustöö spetsialist Mikko Virkala ja Kunda Päästekomando meeskonnavanem Mait Penjam.

Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.