Vanakooli Peipsi siku oli puhta ja läikiva pinnaga
Mida kujutab endast Peipsi traditsiooniline vanakooli sikuti ja kuidas see omale nime on saanud? Ajaloolane Kalle Kroon uuris Eesti Rahva Muuseumi kogusid ja sai teada nii mõndagi huvitavat.
Loe AI kokkuvõtet
Raske öelda, milles peitub selle veidi salapärase, justkui maagilise tunde taga, kui ma vaatlen või valmistan sikutit, kõigele tema primitiivsusele ja lihtsusele vaatamata. Saanud oma üldnime sikut, sikuti, sikuska Peipsi veerelt, kus temaga algaegadel püüti eeskätt siiga, omades veel ka ilmselt Skandinaavia mõjudest tulenevat nimetust tirk (rootsi pirk ), on meil tegu kõige esimese landitaolise kalapüügiks rakendatava kunstpeibutisega üldse, mida kasutasid luutükist valmistatuna juba meie ürgsed esivanemad küttide ja korilaste aegadel ning mille rakenduslikku vanust võib hinnata vähemalt 7000–8000 aastale.
Seotud lood
Kuidas lõid Peipsi-äärsed kalamehed oma sikud läikima siis, kui moodsaid poleerimispastasid ja kemikaale veel ei olnud? Kas kunagistest töövõtetest ja abivahenditest kõlbab midagi üle võtta ka tänapäeval?
Baldaa on Eestisse jõudnud Peipsi tagant. Vene keeles tähendab see suur- või ka kaevurivasarat ning tööpõhimõte vasarale omal moel ka sarnaneb. Baldaa eelised tulevad kõige paremini välja siis, kui kala asub sügaval.
Milline kelk sobib kalamehele kõige paremini?
Igal talvel tabab hulk kalamehi end mõttelt, et nii hea oleks omada mootorkelku – saad Peipsile minna, millal tahad ega pea ühegi pealevedaja järel ootama ning tema kalakohtadest püüdma. Sõidad ringi ja otsid ise need kõige suuremate ahvenate parved üles, olgu või Venemaa piiri äärest. Kohe aga tekib küsimus – milline see kelk peaks olema? Pole vahet, kas plaanis on osta uus või kasutatud kelk, alustuseks tuleb endale põhitõed selgeks teha.
Parimates kalastustarvete kauplustes on valida mitmekümne erineva sikuridva vahel. On pikemaid ja lühemaid, jäikasid ja pehmeid, nii et silmade eest läheb kirjuks.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele