Ahvena sikupüük talvisel Peipsil on atraktiivne ja põnev
Ahvenapüük sikuga Peipsi jäält on üks atraktiivsemaid ja põnevamaid püügiviise, mis sobib hästi nendele kalameestele, kellele meeldib aktiivne kalapüük. Paljudele, kes on kas või kordki sattunud talvel ahvena aktiivse võtu peale, on talipüügipisik igavesti verre jäänud. Selles loos on pandud kirja mõned nipid ja tähelepanekud talviselt Peipsi-püügist, mis on autoril kümnete aastatega kogunenud. Lugu ilmus esmakordselt Kalastajas nr 34.
Püügivahendid
Seotud lood
Püstsikud kipuvad täna teenimatult kõiksuguste põiklantide, VIB-ide, kolmkantide ja kirveste varju jääma. Tegelikult on nendega võimalik kala saada täpselt sama hästi. Sellest, kuidas püstsikuga püüda ja kala saada, kirjutab Alvar Heiste. Lugu ilmus esmakordselt Kalastajas nr 34.
Meerapalu kalur Jaan Puksoo olevat rekordpäeval püüdnud sikuga 540 kg ahvenat
Mida kujutab endast Peipsi traditsiooniline vanakooli sikuti ja kuidas see omale nime on saanud? Ajaloolane Kalle Kroon uuris Eesti Rahva Muuseumi kogusid ja sai teada nii mõndagi huvitavat.
Lisatud video!
Kui otsid uut sikuritva, siis võtab valik silmade ees kirjuks. Kalastuspoodidest leiab sadu erinevaid mudeleid, kuid universaalset, kõigisse püügioludesse sobivat lahendust pole. Millised trendid talvises sikupüügis valitsevad ning millega uue toki soetamisel arvestada?
Milline kelk sobib kalamehele kõige paremini?
Igal talvel tabab hulk kalamehi end mõttelt, et nii hea oleks omada mootorkelku – saad Peipsile minna, millal tahad ega pea ühegi pealevedaja järel ootama ning tema kalakohtadest püüdma. Sõidad ringi ja otsid ise need kõige suuremate ahvenate parved üles, olgu või Venemaa piiri äärest. Kohe aga tekib küsimus – milline see kelk peaks olema? Pole vahet, kas plaanis on osta uus või kasutatud kelk, alustuseks tuleb endale põhitõed selgeks teha.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Nipid ja nõksud
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele