Pärnu kombainiga ahvenaid jahtimas: milline on hea ristlant, muška ja ridvakomplekt?
Kui sa pole veel Pärnu rakendusega ahvenaid püüdnud, ent mõtted selles suunas liiguvad, või pole sa selle rakendusega miskipärast püüki käima saanud, loe läbi see Valeri Šabanovi ülipõhjalik lugu. Esimeses osas vaatleme püügiriista ning otsime vastust küsimustele, millistele omadustele peab vastama hea ristlant, samuti heidame pilgu kärbeste ehk muškade maailma. Lugu ilmus esmakordselt Kalastajas nt 70.
Esimest korda astus minu jalg Pärnu lahe jääle 1975. aastal ning sellest ajast alates saavad minu landid igal talvel tööd Pärnu lahe ahvenaid jahtides. Järgnevas loo, kus täiendan enda poole sajandi pikkust kogemustepagasit oma sõprade omaga, tulebki jutuks ahvenapüük (peamiselt) Pärnu lahel, sealjuures räägime üksikasjalikult nii püügivarustusest, -taktikast ja -strateegiast kui ka kalamehe eetikast. Olgu kohe öeldud, et minu arvates on tegemist ühe huvitavama, keerulisema ja kavaldamist nõudva, ent samal ajal ka väga meditatiivse püügiga.
Seotud lood
Talvine Pärnu jõgi on saanud Peipsi kõrval teiseks suureks kalameeste tõmbekeskuseks. Selles loos vaatame, millega ja kuidas Pärnu jõe alamjooksult ahvenat püüda ning mis nipiga triibud lõputuna näiva valge kala massi vahelt üles leida.
Pärnu rakendus (ka Pärnu kirverakendus või kombain) on kombineeritud rakendus, mis koosneb ristlandist (kirvest) ja kergest atraktorkonksust. Rakendus on alguse saanud Pärnu lahelt ning viimase 15 aastaga levinud ka Peipsile ja Võrtsjärvele. Pärnu rakendusega püütakse peamiselt parveahvenat, polaarjoone taga ka paaliat.
Viimastel aastatel on meie kalastustarvete kauplustes müügile ilmunud Vib-landid, mis on löönud ukse pauguga lahti näiteks Lämmijärvel koha püüdes või ka sisemaa järvedel haugi jahtides. Millega on tegu, mille poolest need teistest talilantidest erinevad ja kuidas nendega püütakse?
Roikkurakenduses on kokku saanud siku ja kirbuõng ning kombinatsioon kahest püügiviisist on ka roikku mäng – tõsted pärinevad sikupüügilt ja väristamine kirbuõngelt. Rakendus on eelistatud olukorras, kui kala huvitub küll siku mängust, aga võtta ei taha, samuti siis, kui kala on passiivne ega erutu söödastatud kirptirgu peale.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele