Kes on mõrukas ja kuidas selle kala esinemine Eestis kinnitust leidis
2018. aasta juuni algul lisandus Eesti kalade nimekirja ametlikult uus liik. Sergei Põlmel õnnestus Pärnu jões Tindisaarte lähedal snorgeldamise käigus märgata mõrukaid ning mõned päevad hiljem sai leid esimeste püütud isendite näol ka ametliku kinnituse. Kuidas kõik toimus, kellega tegemist ja mille poolest uus liik eriline on, sellest kirjutab mõruka leidnud peakangelane isiklikult. Lugu ilmus esmakordselt Kalastajas nr 89.
Kuidas mõrukas leiti ja püüti
Seotud lood
2020. aastal esmakordselt meie vetes nähtud kala tunneb end meie juures hästi.
Eelmisel aastal täienes Eesti kalafauna veel ühe liigi võrra: 2020. aasta septembris tabasid Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadlased seiretööde käigus Narva lahes asuva Sillamäe sadama lähistelt lontmudila perekonda kuuluva võõrliigi.
Lõppenud suvest on teada mitu juhtumit, kui sotsiaalmeedias müüdi elusaid signaalvähke (lad Pacifastacus leniusculus). Tegemist on äärmiselt ohtliku vähikatku kandva võõrliiguga, kelle veekogusse sattumine tapab meie kohalikud jõevähid.
Olgugi, et hiina villkäppkrabi (lad Eriocheir sinensis )võib oma välimusega mõnd kalurit ehmatada, on viimastel aastatel suhtumine sellesse krabiliiki mõnevõrra muutunud. On avastatud, et tegemist on söödava ja maitsva liigiga ja nii mõnigi kutseline kalur on võrgus leidunud krabi pere meeleheaks potti keema pannud.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Nipid ja nõksud
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele