Väike vaheldus jääpüügile: haugitrolling talvisel Suur-Emajõel
Talv tähendab kalameestele traditsiooniliselt jääpüüki siku või kirbuõngega. Talvine trolling tundub esmapilgul veidi kummalise sõnapaarina – kust seda vaba vett talvel nii väga ikka võtta? Ent Suur-Emajõe ülemjooksul, lõigul Võrtsjärvest peaaegu Kärevere sillani on talvine haugi trollimine laialdaselt praktiseeritav ja ka tulemuslik püügiviis. Siit leiab talvel nii lahtist vett kui ka ilusat haugi. Kala mõõt on reeglina kena ja parema võtuga päevadel on võimalik saada saak, millisest muul ajal aastas vaid unistada võib.
Teada on, et Eestimaa talv on valdavalt külm ja lumine ning jäävaba vett näeb siis mõnes mereäärses lahesopis või allikalisel forellijõel. Need pole aga tüüpilised haugiveed. Sestap harrastavadki aktiivsemad haugikütid talvisel ajal mööda roostikurikkaid jõe- ja järveääri kala otsides jääalust püüki põiklantidega. Üldlevinud on ka unnapüük, veendunud unnamehed tegelevad sellega pea kõikjal, kus võimalusi on. Aga haugi on võimalik talvel edukalt püüda ka jäävabast veest ja teha seda nii heitekalastuse kui trollinguga.
Seotud lood
Talve alguses on haugipüük põiklandiga enamasti edukas tegevus. Püüki maksab alustada eeskätt väikestest veekogudest ning keskenduda nendele veekogu osadele, mida hilissuvel kattis tihe taimevaip. Selles loos räägimegi, kuidas põiklandiga veetaimede vahelt püüda.
Haug on ahvena kõrval teine põhiline röövkala, keda talvel jahtimas käiakse. Põhiline haugipüük käib landi ja elussöödaga.
Selles loos kirjutame talvisest haugipüügist vib-lantide, põik- ja püstlantidega.
Talvine kohapüük Pärnu jõe alamjooksul on toonud kalameeste püügivõtete arsenali juurde uue põneva võimaluse – jääaluse jigitamise. Millega on tegemist, mida selleks tarvis läheb ja kuidas see püük käib?
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele