Tarmo Vesterbohm, suurte kohade mees
Tarmo Vesterbohm on Hollandis elav eestlane, kelle igapäevatööks on klaverimäng ja kireks kalastamine, eeskätt kohapüük. Tagasihoidliku inimesena rõhutab ta intervjuu ajal korduvalt, et on täitsa tavaline kalamees, ometi annavad tema saavutused tunnistust hoopis enamast. Tarmo trofeekalade hulka kuulub 1,23 meetri pikkune haug, millega ta on Hollandi edetabelis 9. kohal, napilt alla meetrine koha ja Kesk-Norrast kaaslasega kahasse tabatud 183-kilone paltus.
Kalastaja ajas Tarmoga üle interneti juttu kõige kibedama koroonakriisi ajal, kui elu pea kõikjal Euroopas seisis, võimaldades mehel veeta kuus päeva nädalas kohalikel kalavetel. Lugu ilmus esmakordselt Kalastajas nr 96.
Seotud lood
35 aastat Hollandis elava eesti kohaküti kogemusi
Kohapüük vertikaaljigiga on püügiviis, millega Eestis palju ei tegeleta ning mille nüanssidest eriti ei teata. Veidi enam kui veerand sajandit tagasi Tallinnast Hollandisse kolinud ning seal praktiliselt kohe kohapüügiga algust teinud Tarmo Vesterbohm oli nõus Kalastaja lugejatele oma vertikaalpüügi kogemusi jagama.
Belly boat ehk tagumikurõngas pakub võimalust kalastada veekogudel, kus ei ole võimalik kaldalt normaalselt püüda ja kuhu muude alustega ei pääse. Samuti võib see olla lihtsalt meeldivaks vahelduseks ning võimaldab kalapüügile läheneda uue ja pisut teistsuguse nurga alt.
Kui Tarmo Vesterbohm juuni alguses Kesk-Norras Dønna saare vetes öösel kella kolmveerand kahe paiku saatusliku haakelöögi tegi, ei osanud ta arvata, et järgmised kolm ja pool tundi tuleb väsitada kala, mis ennast alles varahommikul kätte annab.
Alvar Heiste ehk Sepaonu, nagu teda kalameeste seas tuntakse, on mees, kelle elust ampsab hobi – kalapüük – ebaharilikult suure tüki. Alvar on elu jooksul järgi proovinud peaaegu kõik püügiviisid ja tema kogemustepagas nii kalapüüki puudutavates üldistes küsimustes kui ka detailides on muljetavaldav. Kalastaja üritas välja selgitada, kuidas maailm läbi Sepaonu silmade välja näeb. Lugu ilmus esmakordselt Kalastajas nr 71.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele