Itaallased on hädas Garda järve ökosüsteemi hävitavate sägadega
Itaalias Garda järves on kiiresti kasvanud invasiivse euroopa säga arvukus ning kohalikud võimud otsivad võimalusi, kuidas selle, Itaalia suurimas järves hiiglaslike mõõtmeteni kasvada võiva röövkala mõju vähendada. Ühe lahendusena tahetakse kutseliste kalurite püütud sägadele senisest paremini turgu leida.
Kohalike kalurite saakides on säga viimastel aastatel märgatavalt rohkem ning piirkonna ametnike hinnangul ohustab suur röövkala Garda järve kohalikke kalaliike ja muudab järve senist ökoloogilist tasakaalu. Kalurid, kalandusspetsialistid, kohalikud omavalitsused ja Veneto regiooni esindajad proovivad selgasid kokku panna, et sägade probleemi lahendada.
Piirkonna kalandusnõunik Dario Bond näeb võõrliigis lisaks probleemile ka võimalust. Tema sõnul on sägal olemas arvestatav turg muu hulgas Saksamaal, Tšehhis ja Poolas ning värske säga eest võivad kalurid saada umbes 2,50–2,70 eurot kilogrammist. Seetõttu soovitakse üles ehitada kindlam tarneahel, mis annaks Garda järve kaluritele võimaluse püütud säga stabiilselt müüa. Nii loodetakse ühendada kaks eesmärki – vähendada võõrliigi arvukust ning muuta väljapüütav kala majanduslikult väärtuslikuks.
Selleks vajavad kutselised kalurid ka abi. Säga püüdmiseks tuleb kohandada püügivahendeid ning kuumal ajal on vaja jahutatud ajutisi hoiukohti, et saak enne müüki halvaks ei läheks. Võimaliku rahastusallikana nähakse Euroopa Liidu kalandusfondi FEAMPA vahendeid.
Itaallased on Garda järvel hädas veel teisegi, meilegi tuttava probleemiga – kormoranidega. Veneto piirkond soovib alustada Itaalia keskkonnauuringute instituudiga ISPRA arutelu Garda järve jaoks eraldi tegevuskava koostamiseks, sest lindude arvukuse kasv on hakanud mõjutama noorkalade arvukust. Praegu konkreetseid otsuseid veel tehtud pole.
Seotud lood
Kui tabad märgisega säga, anna püügist teadlastele kindlasti teada!
Kalade kuulmisvõimest ja nendest meeltest, mida meil pole
Tippspordi varjuküljed: kahekordne maailmameister ja neljakordne MM-hõbe räägib kalapüügist, võistlustest, eetikast ja inimloomusest.
Teaduslik pilguheit landivärvide maailma ja sellesse, kuidas erinevad kalad neid värve näevad
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele