Sportlikust võistlusõngitsemisest Eestis, I osa
Selle asemel, et pajatada uskumatuid kalajutte ja kiidelda enneolematute saakidega, kogunevad võistlusõngitsejad veekogu äärde, et fikseerida numbriliselt, kes tegelikult kõige osavam kalamees on.
Kui üldiselt keerlevad kalamehejutud suurte kalade ümber, siis oskus püüda kõike, mis liigub, jääb enamike kalameeste jaoks tahaplaanile. Paljude ridvavibutajate jaoks seostub kalapüük romantilise pildiga jämedatest tamiilidest ja suurtest konksudest, millega trofeesid jahtima minnakse. Võistlusõngitsejate mõttemall on aga hoopis vastupidine. Sõltuvalt püügitingimustest seotakse optimaalsed rakendused, millega on võimalik kätte saada kõik püügisektoris ujuvad kalad – nii suured kui väikesed. Võistlusaja lõpuks loeb ju püütud kalade kogukaal.
Seotud lood
Tallinnas 31. augustist kuni 4. septembrini toimunud castingu maailmameistrivõistlustelt jäi Eesti saagiks üks pronksmedal, lisaks püstitati üks maailmarekord. Mida tähendab ühe MM-i korraldamine, kuidas kõik sujus ja milliseid tulemusi näitasid meie sportlased, kirjutab Eesti Castingu Liidu president Allan Lahi.
13. augustil toimusid Saadjärvel 22. Eesti meistrivõistlused sisevete allveepüügis. Tiitlit läks püüdma 12 allveekütti.
Veebruarikuu viimastel päevadel kogunes Võrtsjärvele 11 riigi kirbutajate paremik. Nimelt 25.–26. veebruaril toimusid Eestis kauaoodatud XIX maailmameistrivõistlused jääaluses kalapüügis. Sel korral olid võistlustules Ukraina, Leedu, Läti, Norra, Poola, Mongoolia, Soome, Rootsi, USA, Rumeenia ja Eesti koondis.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele