Rannakalurid tunnustasid sõpru ja vaenlasi
Kaheksa Eesti rannakalureid ühendavat katusorganisatsiooni valisid detsembri algul Kalandusvõrgustiku aastalõpuseminaril esmakordselt Eesti rannakalanduse sõbra ning vastase. Tunnustuse idee autor on Pärnu rannakalur Tarmo Luks.
Üsna üksmeelselt leiti, et 2022. aasta rannakalanduse sõbraks on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet ehk PRIA. Rannakalanduse eri piirkondade organisatsioonide ja PRIA vaheline koostöö ulatub 14 aasta taha, kui kalanduse tegevusgrupid Euroopa Kalandusfondi meetmete raames tegevust alustasid ning oldi üsna ühtmeelt, et ajas on see koostöö järjest paremaks läinud.
Käesoleva aasta rannakalanduse vastaseks valiti enim nominatsioone pälvinud Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus. Rannakaluritele on Herki kustumatu mulje jätnud eelkõige korduvate katsetega vähendada ajaloolisi püügivõimalusi. Samas ei saa märkimata jätta, et kormorani ohjamise osas on rannakalurid ja Herki leidnud ühise keele ning teinud ka koostööd. Vastasena leidis ära märkimist ka Keskkonnaamet, kes käesoleval aastal korduvalt viivitas lubade andmisega kormoranimunade õlitamiseks. Viimased loa menetlused on kestnud üle poole aasta ja on siiani vastuseta.
Rannakalurid loovad iga-aastasest sõprade ja vaenlaste tunnustamisest kujundada traditsiooni.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele