Kalaradar, 3. nädal: Peipsi järv ja Pärnu jõgi ning laht, Lämmijärv, siseveekogud

Igal talvel tabab hulk kalamehi end mõttelt, et nii hea oleks omada mootorkelku – saad Peipsile minna, millal tahad ega pea ühegi pealevedaja järel ootama ning tema kalakohtadest püüdma. Sõidad ringi ja otsid ise need kõige suuremate ahvenate parved üles, olgu või Venemaa piiri äärest. Kohe aga tekib küsimus – milline see kelk peaks olema? Pole vahet, kas plaanis on osta uus või kasutatud kelk, alustuseks tuleb endale põhitõed selgeks teha.

Kui otsid uut sikuritva, siis võtab valik silmade ees kirjuks. Kalastuspoodidest leiab sadu erinevaid mudeleid, kuid universaalset, kõigisse püügioludesse sobivat lahendust pole. Millised trendid talvises sikupüügis valitsevad ning millega uue toki soetamisel arvestada?

Sportliku kalapüügiga tipptasemel tegelevad püüdjad kasutavad parimat varustust. Mõistagi kehtib see ka talvise kirbupüügi kohta. Küsisime talipüügi Eesti meistrivõistlustel korduvalt kõrgeid kohti saanud Konstantin Voznjukilt, millised ridvad ja kirbud on tema arvates parimad ja miks. Usutavasti on sellest infost kasu ka lihtsurelikule harrastuspüüdjale. Harivat lugemist!

Vimma tabamine ei ole nii lihtne nagu ahvena või särje saamine, aga kuna tegemist on erakordselt vahva vastasega, maksab talvist vimmapüüki kirbuõngega proovida. Eestis püütakse talvel vimba põhiliselt Kasari ja Pärnu jõest.

Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.