Ta püüab kolme tugeva põhjaõngega, saadab ööussid eri kaugustele ja suundadesse ning kontrollib õhtu jooksul, kas sööt on endiselt värske ja liikuv. Kui üks ritv kala annab, jätab Keith selle asendi meelde – samast piirkonnast võib tulla järgminegi angerjas.
Seotud lood
Kõik, kes on kasvõi korra alamõõdulise angerja tabanud, on seisnud kahe halva valiku ees: kas proovida konks sügavalt kala neelust kätte saada või siis lips läbi lõigata ning lasta lahti kala koos konksuga. Uus uuring väidab, et konksu angerja sisse jätmine on palju parem valik.
Ermistu, Kariste, Lõõdla, Muti, Mäeküla, Pulli, Tõhela, Õisu
Kaheksal Eesti väikejärvel aastakümnete jooksul läbi viidud uuringud näitavad, et meie veekogud on väga erinevad ning järved ei arene kaugeltki ühtemoodi. Ühes järves võib kalu olla nii palju, et need lihtsalt ei saa suureks kasvada. Teises on üksikuid isendid, kuid igaüks neist on ootamist väärt. Kolmandas on näha, et järgmine tugev röövkalade põlvkond on peale kasvamas.
Oma 1939. aasta reisikirjas Ruhnu saarele (avaldatud sama aasta „Rahvalehes“) kirjutab loo autor, noor ajakirjanik Evald Voitk muu hulgas ka suvisest angerjapüügist saarerahva seas. Allpool katkendeid reisikirjast koos mõningate tähelepanekutega.
Paide mees Mati Vaarma tabas kolmapäeval Pärnu jõe alamjooksult ahvenapüügi käigus jigiga ilusa angerja, kes haaras Keitechi võdikut.
Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.
Enimloetud
6
Legendaarse punaseküti kolmveerand sajandit kalavetel
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele