Paljudele kalameestele meeldib kasutada teadustöid, et õppida kalade käitumise, vee all valitsevate olude, ilma mõjude ja muu kohta. Hiljutisest uuringust selgub, et isegi sotsiaalteadustest on võimalik saada kalapüügiks kasulikku nõu. Näiteks kas otsida talvisel Peipsil ahvenat teiste kalastajate käitumist jälgides või jääda kindaks enda olemasolevale plaanile – see on miljoni ahvena küsimus!
Teadlane selgitab: kas vahetada püügikohta või mitte?

Seotud lood

Lood
  • 20.01.26, 07:15
Sogases vees ei pruugi kalad paaritumiseni jõudagi
Hiina teadlased võtsid kokku enam kui 200 teadustööd selle kohta, kuidas muutused vee kvaliteedis kalade käitumist mõjutavad. Täpsemalt keskenduti kalakasvatustega seotud vee kvaliteedi parameetritele, temperatuurist toksilise reostuseni.
Lood
  • 15.12.25, 06:45
Lugeja küsib: kas kalale kasvavad kaotatud soomuste asemele uued?
Lugeja küsimusele vastab Tartu Ülikooli ökotoksikoloogia kaasprofessor Randel Kreitsberg.
Lood
  • 03.11.25, 07:00
Lõhed kasutavad rände alustamisel ajuripatsit valguse sensorina
Käes on sügis ning sellega ka lõhede ja forellide kudeaeg. Lõhekalad käivad kudemas oma sünnijões ja teadmised selle kohta, kuidas sünnijõe ära tundmine ja sinna tee leidmine täpselt toimub, on kergelt öeldes puudulikud. Äsjane uuring lisas aga valgust kuderände ajastamise teemasse: selgus et just hüpofüüs ehk ajuripats aitab kaladel õigest päeva pikkusest ja lähenevast sügisest aru saada.
Lood
  • 09.12.25, 06:45
Kalale on haistmine sama tähtis kui inimesele nägemine
Nagu arvata võib, toimub veekeskkonnas elamine mõnevõrra teistsuguste põhimõtete järgi kui maismaal – nii ka ümbruskonna tajumine ning selle kohta info saamine. Kui maismaal on paljudel loomaliikidel esmatähtis roll nägemisel (pikka aega arvati, et näiteks linnud ei tunnegi üldse lõhna), siis veekeskkonnas on selleks hoopis kuulmine (sh küljejooneelund) ning haistmine. Neist viimane võimaldab info saamist ja vahetamist kõige kaugemate vahemaade taha. Nii ei olegi vaja pikalt selgitada, miks kalamees kalade haistmisest üht-teist teadma peaks – ikka selleks, et need kalad oma konksu juurde ja otsa meelitada.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Tagasi Kalastaja esilehele