Erinevatesse oludesse erinevad sikud!
Tihti võib püügipäeva lõpul kuulda kalamehi arutlemas, kuidas üks mees püüdis Stingeriga 5 kg, teine aga sealtsamast lähedalt kolmkandiga 15 kg ahvenat. Kust sellised vahed tulevad? Jättes kõrvale võimaluse, et üks mees oskab lihtsalt palju paremini püüda kui teine, mõjutab püügitulemust kõige otsesemal määral siku valik. Lant, mille kalamees otsa seob, peab olema antud oludesse sobiv, s.t iga sikutüübi jaoks on oma aeg ja koht, kus selle siku iseloomulikud omadused kõige paremini realiseeruvad. Üks sobib rohkem kala otsimiseks, teine madalasse vette, kolmas kiireks püügiks leili aetud parvelt jne. Millal mida valida? Alljärgnev lugu üritab sellele teemale valgust heita.
Vanakooli ehk traditsiooniline Peipsi siku
Seotud lood
Talve alguses on haugipüük põiklandiga enamasti edukas tegevus. Püüki maksab alustada eeskätt väikestest veekogudest ning keskenduda nendele veekogu osadele, mida hilissuvel kattis tihe taimevaip. Selles loos räägimegi, kuidas põiklandiga veetaimede vahelt püüda.
Püstsikud kipuvad täna teenimatult kõiksuguste põiklantide, VIB-ide, kolmkantide ja kirveste varju jääma. Tegelikult on nendega võimalik kala saada täpselt sama hästi. Sellest, kuidas püstsikuga püüda ja kala saada, kirjutab Alvar Heiste. Lugu ilmus esmakordselt Kalastajas nr 34.
Ahvenapüük sikuga Peipsi jäält on üks atraktiivsemaid ja põnevamaid püügiviise, mis sobib hästi nendele kalameestele, kellele meeldib aktiivne kalapüük. Paljudele, kes on kas või kordki sattunud talvel ahvena aktiivse võtu peale, on talipüügipisik igavesti verre jäänud. Selles loos on pandud kirja mõned nipid ja tähelepanekud talviselt Peipsi-püügist, mis on autoril kümnete aastatega kogunenud. Lugu ilmus esmakordselt Kalastajas nr 34.
Meerapalu kalur Jaan Puksoo olevat rekordpäeval püüdnud sikuga 540 kg ahvenat
Mida kujutab endast Peipsi traditsiooniline vanakooli sikuti ja kuidas see omale nime on saanud? Ajaloolane Kalle Kroon uuris Eesti Rahva Muuseumi kogusid ja sai teada nii mõndagi huvitavat.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele