Veel eelmise sajandi algul talipüügivarustus Rootsi kalastusfirmade kataloogides praktiliselt puudus ja igaüks, kes talipüügi vastu huvi tundis, tegi endale püügivahendid ise. Abu ja Arjoni sortimenti jõudis talvine kalastusvarustus alles 1950ndate aastate lõpul ning toonaste sikude hulgast leiab nii mõnegi niisuguse mudeli, mis tänasel päeval kalamehe silmad särama paneb ning äratundmisrõõmu pakub.
Pilguheit Rootsi sikutitele, mis muutsid talikalastuse aluseid

Seotud lood

Lood
  • 14.02.26, 06:45
Keriharkidega püük toob Peipsi traditsioonilised püügivõtted tänapäeva
Selles loos tuleb juttu traditsioonilisest Peipsi sikupüügist, mida tegid meie vanaisad ja vanavanaisad. Kes nimetab seda keriharkidega püügiks, kes kikupüügiks (kikk – õngeritv). Asja põhiolemus on selles, et püük toimub samaaegselt kahe identse ridvaga.
Lood
  • 17.02.25, 15:00
Vana kuld: löö oma sikud läikima söega!
Kuidas lõid Peipsi-äärsed kalamehed oma sikud läikima siis, kui moodsaid poleerimispastasid ja kemikaale veel ei olnud? Kas kunagistest töövõtetest ja abivahenditest kõlbab midagi üle võtta ka tänapäeval?
Lood
  • 25.01.26, 15:00
Mis juhtus Abuga?
Valitud peatükke Abu kunagise presidendi Lennart Borgströmi mälestusteraamatust
Alljärgnev lugu räägib ühe toimeka ja õnneliku Rootsi väikeettevõtte keerdkäikudest maailmamajanduses. Valitud peatükke Rootsi kalastustarvete firma Abu kunagise presidendi Lennart Borgströmi mälestusteraamatust „Abu and Garcia – what happened?“ refereerib Kalle Kroon. Lugu ilmus esmakordselt Kalastajas nr 67.
Lood
  • 08.01.26, 14:30
Vanakooli Peipsi siku oli puhta ja läikiva pinnaga
Meerapalu kalur Jaan Puksoo olevat rekordpäeval püüdnud sikuga 540 kg ahvenat
Mida kujutab endast Peipsi traditsiooniline vanakooli sikuti ja kuidas see omale nime on saanud? Ajaloolane Kalle Kroon uuris Eesti Rahva Muuseumi kogusid ja sai teada nii mõndagi huvitavat.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Tagasi Kalastaja esilehele