„See on täielik p!?k, sulas mul landikarbis teistega kokku,“ lugesin äsja ühe pahase kalamehe tagasisidet kalastusvarustuse veebipoe Mahlfishing.com postitusele, milles tutvustati soomlaste innovatiivse pehmete lantide tootja Kuore toodangut. Paraku näitas kirjutaja sotsiaalmeedias pahandades avalikkusele oma rumalust – ta võinuks teada, et landid sulasid kokku tema isikliku teadmatuse, mitte soomlastest landimeistrite mitterahuldava töö tõttu.

Tellijana saad artiklit lugedes teada:

  • miks pehmelandid landikarbis tegelikult „ei sula“, vaid hoopis keemiliselt reageerivad;
  • kuidas aru saada, millised landid ja karbid omavahel kokku ei sobi;
Miks silikoonlandid karbis kokku sulavad ja kuidas seda vältida?

Seotud lood

Lood
  • 31.08.26, 07:00
Lugeja küsib: kuhu ma saan utiliseerimiseks viia vanad paadi säratuled?
Lugeja küsimusele säratulede utiliseerimise kohta vastab Transpordiameti kommunikatsiooniosakonna kommunikatsiooniekspert Karl-Joosep Küngas.
Lood
  • 30.08.26, 08:00
Kaksteist päeva lõhedega suvistel Põhja-Norra jõgedel
Lõhereis Põhja-Norra ei tähenda ainult püüki, vaid ka pikka sõitu, telgis elamist, jõgede ja püügireeglite tundmaõppimist ning pidevat oludega kohanemist. Laur Tammeorg ja Emil Šehali võtsid juulis ette 12-päevase retke Finnmarki lõhevetele, mille jooksul püüti kahel jõel ning tabati mitmeid ilusaid kalu. Kui palju selline reis maksab, millised putukad töötasid ja mida tasub Norra jõgedele minnes arvesse võtta, saab lugeda sellest reisikirjast.
Lood
  • 29.08.26, 07:15
Hiiumaal ahvenaid püüdmas: millised on parimad jigid ja mis meres pigem ei tööta?
Kalastustarvete poodides on saadaval lõputu hulk väikeseid silikoonvõdikuid, mis kõik sobivad ahvenate püüdmiseks. Kalastaja võttis kaasa suure kotitäie jigisid ja sõitis Hiiumaale, et need sealsete sadamate kalakülluses järele proovida ja püügitulemuste põhjal järeldusi teha.
Lood
  • 27.08.26, 06:45
Live-andur paljastab koha üllatavaid ja huvitavaid liikumisi ning rännakuid
Tunnistan ausalt, et nii 6-7 aastat tagasi kujutasin kohakala ette jõepõhjas palginoti või suure kivi taga redutava elukana, kes, nagu krokodill, aeg-ajalt peidupaigast välja tuleb, et suupisteks mõni kala napsata, ning siis pelgupaika naaseb, et kõhutäit seedida. Nüüd, uute teadusuuringute ning kaaskalameeste live-anduriga tehtud vaatluste valguses, saan aru, kui naeruväärselt vale mu ettekujutus oli.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Tagasi Kalastaja esilehele