Kunagine haruldus atlandi merilest on Läänemere lõunaosas nüüd sage saak

Sügisesel Soomaal ei pruugi ahven olla seal, kus sa teda suvel nägid. Kui veetemperatuur langeb, hakkavad triibud otsima sügavamaid ja rahulikumaid paiku, kus saab vähese energiakuluga saaki varitseda. See tähendab kalamehele üht: tuleb otsida, liikuda ja osata oma rakendust vastavalt kala aktiivsusele muuta. Siin on minu kogemused, kuidas sügisel jigiga Soomaa jõgedel ahvenat püüda.

Landimeister ja legendaarne kalamees Eduard Teras püüdis oma esimese lõhe 1990. aastatel. Kirjutame ses artiklis detailselt vanameistri kolme aastakümne pikkusest kalade kuninga püüdmise kogemusest Eesti jõgedel.

Uus, kuni 46 aasta pikkustele andmeridadele toetuv uuring näitab, et Läänemere kõigis uuritud sektorites on muutunud planktoni, põhjaloomade, kalade ja mereimetajate omavaheline tasakaal. Osa muutustest püsib ka pärast neid algselt põhjustanud surve vähenemist.

Kalamehed kurdavad, et Peipsi ahven on jäänud väikeseks ja korralikus mõõdus kalade tabamiseks, millised varem olid tavalised, tuleb nüüd palju tööd teha. Mis Peipsi ahvenavaruga on juhtunud? Kalastaja küsimustele vastasid TÜ Eesti mereinstituudi Peipsi kalanduse töörühma juhataja Väino Vaino ning sama töörühma kalabioloogia nooremteadur Laur Tammeorg.

Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.