Elu täis kalapüüki. Jaan Tätte kalameheks olemise lugu
Usun, et pea iga eestlane võib jutustada samasugust lugu nagu mina siin praegu. Meil on palju merd, jõgesid, järvi, ojasid ja tiike. Lisaks oleme ikka veel metsarahvas, vaatamata sellele, mis meie ümber viimase saja aastaga toimunud on. Usun ka, et maailmas on rohkem neid inimesi, kes pole iialgi ühtegi kala püüdnud, kui neid meiesuguseid.
Nõnda kaua, kui ennast mäletan, mäletan ennast ka kalal käimas. Lapsepõlvekodu oli mul Viljandimaal. Isa oli kaunis romantilise meelega ja kiirete maainimese toimetuste kõrval käisime kahekesi kalal. Kaugele ei saanud minna, kuna lehma tuli iga nelja tunni tagant „edasi panna“. Õnneks oli kodu lähedal Punaoja, kus kõik meie kalalkäigud toimusidki.
Seotud lood
Siig, täpsema nimetusega merisiig (lad Coregonus lavaretus lavaretus) on üks esimesi kalu, keda kevadel vabast veest püüda saab.
Karl Ehrmann ja tema „Õngelatiga mööda Võrumaad“
Raamatu „Õngelatiga mööda Võrumaad. Kalakirjad ja miniatüürid“ (trükitud Võrus, Noor-Eesti kirjastuse pealadu 1935) ainestiku kogus autor, Tartus sündinud Karl Ehrmann (1905–1975, alates 1937 Eerme) oma kalapüügiaastate seikadest. Heidame pilgu ühele värvikamale 1930ndatel aastatel ilmunud kalastusraamatule.
2023. aasta kala merisiig on nii harrastuskalastajate kui ka kutseliste kalurite jaoks üks ihaldusväärsemaid saake. Selle tõestuseks on ka ühest klassikafilmist rahvasuhu levinud vana kaluri kogu hingega öeldud pärl – armastan sind nagu siiakala!
Viimastel kümnenditel stabiilselt kasvanud hüljeste arvukus Läänemeres on toonud kaasa surve kalavarudele ning kalanduse tulususe kahanemise.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele