Karge ja kaunis Peipsi
Seotud lood
Selgus Eesti koondis Rootsis toimuvaks jääaluse kalapüügi MM-iks
23.–29. märtsil toimuvad Rootsis Piteås jääaluse kalapüügi maailmameistrivõistlused, mis toovad kokku tippkirbutajad eri riikidest. Eesti koondis osaleb MM-il läbi aegade suurima koosseisuga.
Ismete ehk talvine Skandinaavia unnaõng võimaldab jääpüügil suurte kaladega heidelda ridva abil. Loe sellest loost, millega täpselt tegemist, milliseid võimalusi see kalamehele pakub ning kuidas sellega püütakse.
Talvine Pärnu jõgi on saanud Peipsi kõrval teiseks suureks kalameeste tõmbekeskuseks. Selles loos vaatame, millega ja kuidas Pärnu jõe alamjooksult ahvenat püüda ning mis nipiga triibud lõputuna näiva valge kala massi vahelt üles leida.
Meelitame passiivse kala lanti võtma
Järgnevalt toome sinuni lühikese kokkuvõtte 2026. aasta talipüügi hooaja alguses Peipsi järvel põiklandiga ahvenat jahtides tehtud tähelepanekutest. Märkmed tuginevad ekraanivaatlustele.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele