Norra lõhekasvandused reostavad nagu suurlinnad
Norra lõhekasvandustest satub fjordidesse tohutul hulgal toitaineid. Teadlased võrdlevad koormust miljonite inimeste puhastamata reoveega ning hoiatavad selle mõju eest tundlikele ökosüsteemidele.
Kalakasvandused koormavad Norra fjorde
Norra vesiviljelusest jõuab igal aastal fjordidesse ja rannikumerre väga palju toitaineid. Saksa väljaande Der Spiegel andmetel on nende hulk võrreldav sellega, mida sisaldaks miljonite inimeste puhastamata reovesi.
Tundlikele ökosüsteemidele võib selline koormus avaldada märkimisväärset mõju. Liigne toitainete hulk vees soodustab muu hulgas fütoplanktoni kasvu ja vetikate vohamist. Suure koguse orgaanilise aine lagunemisel võib omakorda väheneda vee hapnikusisaldus. Probleemi keskmes on eelkõige intensiivne lõhe- ja vikerforellikasvatus. Kalu peetakse fjordides ja Norra ranniku ääres avatud sumpades, mistõttu pääsevad söödajäägid ja kalade väljaheited otse ümbritsevasse merevette.
Ranniku ääres tegutseb sadu kalakasvandusi
Norra kalakasvatust on kaua peetud riigi üheks suureks edulooks, kuid järjest enam räägitakse ka selle varjukülgedest. Intensiivse lõhekasvatuse mõju keskkonnale ja looduslikele kalavarudele on tekitanud kriitikat juba aastaid. Tööstuse praegust ulatust näitavad arvud. 2024. aastal tegutses Norras aasta jooksul 827 meres asuvat lõhekasvatuskohta. Neile lisandus 81 vikerforellikasvatust. Ka kasvatatavate kalade arv on tohutu. 2024. aastal viidi meresumpadesse edasiseks kasvatamiseks ligikaudu 387 miljonit lõhet. Aasta varem oli neid koguni ligi 411 miljonit.
Üle 1,7 miljoni tonni kasvanduselõhet
Norra on maailma suurim Atlandi lõhe kasvataja. 2025. aastal suurenes toodang taas märgatavalt. Norra kalandusdirektoraadi värskeimate andmete järgi müüdi ligikaudu 1,75 miljonit tonni lõhet, 13 protsenti rohkem kui aasta varem. Lõhe moodustas 93 protsenti kogu Norras müüdud kasvanduskala kogusest. Lisaks müüdi umbes 104 000 tonni vikerforelli. Võrdluseks: 2024. aastal müüdi ligikaudu 1,55 miljonit tonni lõhet.
Millist mõju avaldab lõhekasvatus?
Toodangu tohutu maht näitab, millise ulatuse on Norra kalakasvatus saavutanud. Samal ajal muutub järjest olulisemaks küsimus, kuidas mõjutab miljonite kalade kasvatamine rannikuvett ja seal elavaid looduslikke kalavarusid. Norra jaoks on see eriti tundlik teema. Fjordid pole üksnes kalakasvanduste asukohad, vaid ka paljude merekalade elupaigad ning Atlandi lõhe olulised rändeteed. Seetõttu on teadlased, ametiasutused ja kalastajad juba aastaid tähelepanelikult jälginud, kuidas mõjutavad looduslikke kalapopulatsioone kasvandustes levivad parasiidid ja haigused ning sumpadest põgenenud lõhed.
Seotud lood
Hetkel kuum
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Viimased lood
Eesti ja Läti teadlased katsetavad Liivi lahel mehitamata uurimisalust, mis võib muuta kalavarude seire odavamaks, vaiksemaks ja paindlikumaks
Kalakohad
Tillukesed võdikud võimaldavad lisaks röövkaladele püüda ka lepiskalu
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele