Kalastaja Kalaradar nr 14: Eduard Terase lõhekool

Fiidriga püük võib võhikule tunduda igav, umbes nagu tonkapüük. Sööt läheb korvi, kärbsetõuk või sõnnikuuss konksule, rakendus vette ja ritv alusele. Eesti fiidrikoondise kapteni Alex Roosti juttu kuulates saab kiiresti selgeks, et sügavamalt pole võimalik eksida.

Paljud meist on angerjaga kokku puutunud, kuid juhuslikult. Keith Paju läheb aga Emajõe äärde spetsiaalselt just angerja pärast.

Jõevähipüük näib kõrvalt vaadates lihtne: paned sööda mõrda, mõrra jõkke ja mõne aja pärast nopid saaki. Kogenud vähipüüdja ja Wähja Festivali korraldaja Kaur Salus otsib aga kõigepealt üles mõnekümnemeetrise jõelõigu, kus vähki päriselt on.

Peipsile ahvenale minnes võib kõige raskem küsimus tekkida veel enne, kui esimene jigiheide tehtud saab: kuhu selle tohutu järve peal üldse sõita? Aastaid Peipsil kalastanud ja Facebooki lehte „Peipsi vanakooli rakendused“ pidav Jaak Kask räägib ses loos, kuidas täpselt tema piirijärvel triibusid taga ajab.

Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.